10.04.2021
Üks rahvas on juba Euroopa Liidust pääsemise üle rõõmu tunda saanud, teised ehk tahavad ka. Pilt on illustratiivne.
Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison kirjutab sotsiaalmeedias, et pikaajalises perspektiivis on vaja väga tõsiselt arutada Euroopa Liidu tuleviku üle ja mitte elada silmaklappidega, et Eesti on nõus olema liidus iga hinna eest.
“Kui liidus olemine muutub kahjulikumaks saadavast kasust, siis tulebki anda võimalus rahvale oma arvamuse ütlemiseks referendumil: kas soovitakse loovutada näiteks meie maksupoliitika ja migratsioonipoliitika Euroopa Liidu alluvusse ja loobuda veelgi enam suveräänsusest või soovitakse minna oma teed. Olgu see otsus rahva poolt milline tahes. Oluline on rahva otsus, kes peab siis ka sellega ise elama,” arvab Madison.
Tema sõnul ei andnud Eesti inimesed 2003. aastal piiramatut ja igavest mandaati Euroopa Liitu kuulumiseks, vaid sellega öeldi, et “Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.” Kuigi aluspõhimõtted on Madisoni hinnangul olnud vaieldavad, siis üpris konsensuslikult on leitud, et aluspõhimõteteks on ka rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine ning iseseisvus.
Lisaks on Riigikohus 2012. aastal leidnud, et kui Euroopa Liidus hakatakse avama aluslepinguid (föderaliseerumise suunas), siis tooks see kaasa vajaduse uue referendumi korraldamiseks, kuna 2003. aastal saadud mandaat pole enam piisav.
“Mind kõige rohkem aga häirib, et eksisteerib Eestis massiline arv inimesi, kes absoluutselt välistavad igasuguse võimaluse arutada Euroopa Liitu kuulumise heade ja halbade külgede üle, vaid pime usk sisendab neile, et Euroopa Liidule meil kunagi alternatiivi polegi,” kirjutab Jaak Madison. “Sestap on selle debati tõstatamine sellise kõlava ja paljude jaoks provotseeriva nimega toetusgrupi loomise näol Mardi poolt väga hea.”