19.08.2019
Evelin Liiva peidab oma viha südamete, inglikeste ja kivikeste taha.
Eesti Päevaleht avaldas kellegi Evelin Liiva „kirja peaministrile“, mis kobrutab vihkamisest. Kes on Evelin Liiva? Ta on tüüpiline võltssallija, kelle jaoks on õiglus, headus ja armastus vaid ühesuunaline.
Ta on Lääne-Virumaal tegutsev ettevõtja, firma põhitegevus on meie inimeste vahendamine Soome tööle, kuid pildil on ta oma „Väikese Ingli“ lille- ja kivipoodidega Rakveres, Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.
Need poekesed nõretavad esoteerikast, need upuvad inglikujukestesse, südamekestesse, mineraalidesse ja kristallidesse, mis peavad nende omajaid mitmel erineval moel aitama. Seal on ka pendlid ja ennustuskaardid, millist kunsti ka perenaine väidetavalt ise valdab.
Evelin Liiva ise on enda arvates headuse etalon – ta tahab oma maailmas headusega headust levitada.
„Olen veendunud, et kui teisi headusega toita, tuleb see topelt tagasi,“ on ta öelnud. Nende sõnade vahelt paistab enesekasupüüd.
Kuid kuidas saab üks nii üdini hea inimene selliseid kurje kirju kirjutada? See pole mingi lahenduseta müsteerium, vaid puhtakujuline kahepalgelisus.
Evelin Liiva Facebooki lehelt Eesti Päevalehte võetud „kiri Jürile“ läheb kohe alguses rappa, see algab vihjega Marti Kuusiku kohta: „See hetk, kui sa taipasid, et ta tegelikult ongi oma naist peksnud, korduvalt ja aastaid, sel hetkel tõusis sinus esile see mees, kes sa alati olla oled tahtnud. Sirgjooneline, aus ja tugev liider. Selline nagu sa perepeana oled.“
Tegelikult teame, et mingit saripeksmist pole tuvastatud ja kohtusse läheb see asi ühe episoodiga.
Kui proua Liiva kindlalt teab, et seda on juhtunud korduvalt ja aastaid, oleks ta pidanud võimalikust kuriteost juba aastaid tagasi ka vastavatele ametitele teada andma, mitte laskma sel segamatult juhtuda. Teisalt on loogiline, et selle info kandjana näeme teda kohtus tunnistajana, vastasel juhul on see järjekordne laimu levitamine, mis on omakorda väärtegu.
Oma kirjutises surub ta perele, lastele, hoolivusele jne, mis on väga efektiivne, aga samas alatu nõks puudutada inimese hella kohta, olgu ta kas või peaminister.
Sisuliselt nimetab ta kõiki ekrelasi peksjateks, vägistajateks, mõnitajateks ja alandajateks,
„Täna on selliste inimeste omamoodi pidupäev – omasugused on võimu juures ja annavad tuld!“ kirjutab ettevõtja, kes on rääkinud malbelt naeratades, kuidas ta sünnitab headusega headust.
Oma kirjaga aga näitab ta vastupidist, nagu nendesugustel silmakirjalikel võltssallijatel tavaline – nad alandavad ja mõnitavad ise suurt osa inimesi, kel pole levitavate süüdistustega mingit pistmist.
Oma kirja lõpetab naine banaalselt „sitase saapa“ kujundiga, mis võtab viimasegi usu temasuguste esoteerikute headusesse, aususesse ja süütusesse.
Evelin Liivale meeldib Facebooki oma pikemaid mõtteid ühiskonnas toimuva aadressil kirja panna teades, et need jõuavad ka meediasse, sest pidevalt arvamuslugude näljas olev ajakirjandus mõistagi korjab selle käbedasti üles.
Tõsi, nii nagu on tema inglipoekeste personalist hulk inimesi tülide tõttu lahkunud, on paljud loobunud ka tema Facebooki konto jälgimise, kuid suur hulk on jäänud.
Nagu naksitrall Muhvile, meeldib ka Evelin Liivale kirju kirjutada. Mõnes mõttes ta kirjutabki endale, kuigi adressaat on teine.
Mõni aeg tagasi avaldas ajakirjandus tema kirja Barbi Pilvrele, kes oli halvustanud maaelu. Rahvasaadik Pilvre kirjutas Eesti Päevalehes avaldatud arvamuses, et kui maaelu seisneb kodulähedases joomises ja mugavas suitsupopsimises, siis ehk olekski parem, kui tühjenev Eesti jääks loomadele.
Selle peale teatas Evelin Liiva, et tema ei joo ega suitseta, küll aga hoolib loomadest. Isegi ajakirjanduses on läbi jooksnud, et tema kassilembus, mis väljendub nn kasside turvakodu pidamisega. See on ületanud igasugused piirid ning oli parajaks nuhtluseks kohalikele.
Ühes järjekordses kirjutises, mille avaldas 2017. aastal ka Telegramm, kirjutas endale kõrget palka maksev Evelin Liiva, et tema ei ole nõus enam sellisele riigile nii palju makse maksma: „Riik on rahale halb finantsjuht ja halvad juhid reeglina lastakse lahti. Minu mure on ainult selles, et kuidas praegust halba juhti lahti lasta? Aga küll ma selle ka välja nuputan…“
Nüüd ta siis nuputab. Seega on südamete, lillede, kivikeste ja inglite taha peitu pugenud patoloogiline vastupanuliikuja, kes igal võimalusel enda sees pulbitsevat negatiivsust ja vihkamist ka välja näitab.
Nagu seekordki näeme, siis üldsegi mitte läbi lillede.
UU