Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Evelin Poolamets: Eesti vajab energeetikaministrit

-
14.12.2021
Evelin Poolamets
© UU

Kui sellised elektrihinnad püsivad, võib see tähendada majanduskatastroofi. Tõsiselt, kui megavatt-tund hakkab maksma 3000 eurot, kus on riigi plaan B? Energeetikaministri ametikoha loomine aitaks suurendada poliitilist vastutust, kirjutab EKRE volikogu esimees, Vinni vallavolikogu liige Evelin Poolamets.

Öeldakse, et kõik, mida saab rahaga joonde ajada, on odavalt saadud. Tõepoolest, langetada elektrihinna hüppelise hinnatõusu kompenseerimiseks võrgutasusid ja elektri käibemaksu, on valitsusest vaadates odavalt saadud, aga see lahendus ei ole jätkusuutlik ega lahenda põhiprobleemi, milleks on tootmisvõimsuse puudumine. Vajaminevast võimsusest on meie regioonis olemas vaid kolmandik.

Praegu näeme selgelt, et Põhjamaade elektribörsist Eesti energiajulgeoleku tagamisel ei piisa. 1000-eurost elektrihinda oleme juba kogenud, ekspertide hinnangul pole võimatu hinna kallinemine isegi 3000 euroni megavatt-tunni eest. Naljahambad kommenteerivad juba praegu, kas panna pesumasin käima või on odavam osta uued riided. Ent asi on naljast kaugel: kui sellised elektrihinnad jäävad püsivaks, võib see tähendada majanduskatastroofi. Rakveres sulges protestiks kalli elektri tõttu paariks päevaks uksed hamburgerikohvik. Ei ole ju mõeldav, et inimestele saaks 1000-eurose MWhga valmistatud burgeri kallimalt maha müüa.

Aga tõsiselt, kui megavatt-tund hakkab maksma 3000 eurot, kus on riigi plaan B? Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus käib oma Facebooki lehel välja mõtte, et äkki piiraks tarbimist. Ta ei selgita, mida täpselt silmas peab. Kas lülitame mõneks tunniks päevas elektri välja, nii nagu vene ajal? Tekib küsimus, kas Pentuse kokkuhoiupoliitika ongi valitsuse jätkusuutlik energeetikaprogramm. Eurodirektiive järgides on meie suund nii tarbimises, tootmises kui ka transpordis elektrienergiast sõltuvam kui kunagi varem, elektrienergiat tarbitakse pigem rohkem kui vähem.

Energiaettevõtja Sandor Liive ütles ETV-s, et Eesti on energeetikas planeerimisega mööda pannud, aga ühtlasi tunnistas ta, et on siiralt mures, kuna pole näinud inimest, kes oleks selle eest vastutav. Ta ütleb: „Me näeme sellist palliloopimist, et küll keegi teeb, ja selle kõige ehedam näide on, et viimasel ajal väga pika perioodi jooksul ei ole Eestis tehtud mitte ühtegi suurt elektritootmise investeeringut.“ Energeetikaministeerium, energeetikaminister või minister, kelle ametinimetuses sisaldub sõna energeetika, on ametis näiteks USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras, Islandil, Kanadas, Iisraelis, Leedus, Belgias, Taanis, Poolas, Kreekas, Rootsis ja Austraalias, kui piirduda ainult läänemaailmaga.

Ma leian, et on aeg see inimene leida. Praegu on energeetika valdkond pihustunud mitme ministeeriumi vahel. Natuke tegeleb sellega rahandusminister, natuke majandus- ja taristuminister ja natuke keskkonnaminister. Loomulikult on energeetika teema, mis puudutab kõiki eluvaldkondi, aga meil on puudu inimene, kes valitsuse tasemel oleks energeetika küsimuste lahendamisel selgelt vastutav. Energeetikaministeerium, energeetikaminister või minister, kelle ametinimetuses sisaldub sõna energeetika, on ametis näiteks USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras, Islandil, Kanadas, Iisraelis, Leedus, Belgias, Taanis, Poolas, Kreekas, Rootsis ja Austraalias, kui piirduda ainult läänemaailmaga.

Ka Euroopa Komisjonil on selle valdkonna peal omaette energiavolinik. Vajadust energeetikaministri järele näitab ettevõtmise mastaapsus, millesse siseneme põlevkivielektrit kinni keerates. Tuuleparkide võimsuseks ruutmeetri kohta antakse maismaal 2,5 W/m2 ja merel 3 W/m2. Eesti energiavajaduse katmiseks peaksime ehitama tuuleparke kogupindalaga ligikaudu 2200 km2. Sellise tuulepargi alla kuluks peaaegu kogu Saaremaa. Natuke paremat efektiivsust annavad päikesepargid, mille tootlikus on ca 5 W/m2, juhul kui paneme need põllule. Eesti vajaduste katmiseks on põllupindala vaja päikesepaneelide tarvis ligikaudu 1400 km2. Võrdluseks: kasutatavat põllumajandusmaad on meil üldse 10 000 km2.

Kas selliselt saavutatav tootmisvõimsus on üldse reaalne? Või on tuumajaama rajamine vältimatu? Tõsi, energeetikaministri ametikoha loomine ei too probleemidele kiiret lahendust, aga energiateemasid tähtsustada ja poliitilist vastutust suurendada aitab see küll.

Evelin Poolamets, EKRE energeetika- ja keskkonnatoimkonna liige