15.11.2023
Evelin Poolamets Riigikogu kõnetoolis.
Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu otsuse pikendada Eesti osalust EUNAVFOR Med/Irinil. EKRE saadik Evelin Poolamets pidas sel teemal kõne ja juhtis tähelepanu, et juhitud migratsioonist on saamas hübriidsõja osa.
Evelin Poolamets: EUNAVFOR Med loodi 2015. aastal ja selle eesmärgiks oli takistada inimeste ebaseaduslikku ületoomist ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike tegevust Vahemerel. 2015 -2016 tuli üle Vahemere 1,3 miljonit inimest.
Mööda Vahemere niinimetatud keskset migratsioonikordiori – Tuneesiast ja Liibüast valdavalt Itaalia suunas – on liikunud inimesi võrreldes möödunud aastaga enam kui kaks korda rohkem ehk umbes 70 000 inimest. Euroopa piirivalveagentuuri Frontex sõnul on see viimase kuue aasta kõrgeim arv.
Käesoleva aasta esimesel neljal kuul on nad peatanud merel üle 17 000 inimese – üle viie korra rohkem kui mullu.
Need sajad tuhanded, kes pääsevad aga üle mere – tihti põgenike õiguste eest võitlevate organisatsioonide abiga – tekitavad Euroopas taas kord poliitilisi pingeid.
Euroopa lahendused migratsioonikriisile piirduvad aga endiselt ainult põgenike ümberjagamisega Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Praegu töös oleva üle-euroopalise kava järgi peaks olema iga liikmesriik valmis vastu võtma proportsionaalse osa põgenikest, kelle asüülitaotlust pole jõutud veel lõpuni menetleda. Euroopa Liit rahuldab iga teise asüülitaotluse.
Demograafide sõnul probleem järgnevate aastakümnete jooksul suureneb, sest rahvastiku kasv on Aafrikas kiirem kui majanduskasv. Sajandi keskpaigaks on Aafrikas veerand maailma rahvastikust, ent üksnes 5-6 protsenti maailmamajanduses loodavast rikkusest.
2021. aastal nägime kuidas migrante kasutati ära poliitilistel eesmärkidel, eriti mõjutusvahendina või osana destabiliseerivast hübriidtegevusest, siis kui Valgevene paiskas tuhandeid migrante enda ja Euroopa Liidu idapiirile.
Eilse päeva jooksul saabus Soome piirile 39 varjupaigataotlejat. Venemaa on lasknud Soome piirile inimesi, kellel on puudulikud reisidokumendid. Soome kaitseministri Antti Häkkäneni sõnul viitavad märgid idapiiril sellele, et Soome ja Venemaa piiril on näha juhitud sisserännet. Piiri sulgemist plaanib Soome alles siis, kui saabujaid oleks sadades või rohkem.
Samuti on Läti-Valgevene piiril ebaseaduslike sisserändajate hulk viimasel ajal kasvanud – ööpäevas peetakse piiril või selle lähedal kinni umbes 100 inimest. 90 kilomeetrit ehk pisut üle poole Läti-Valgevene piirist on praeguseks taraga kaetud. Samal ajal kui lätlased piirile tara paigaldavad, on sissetungijad seda juba lõhkumas. Tarasse aukude tegemine eeldab varustust, mida omakorda Valgevene pool neile ka annab.
Ka Eesti peab arvestama võimalusega, et ühel hetkel hakkab Venemaa immigrante hulgakaupa üle piiri sokutama. Võimalik, et Venemaa „teeb sooja“ Soomega ja varsti võime samasugust tegevust täheldada ka meie piiril.
Eesti idapiiri väljaehitamisest on aastaid räägitud ja töö sellel suunal käib. Valmis peaks see praegu plaanitud kujul saama 2025. aastal.
Poola ehitas viie kuuga valmis 186 kilomeetri pikkuse piiritara Poola-Valgevene piirile.
Eesti-Vene piiril on plaanis välja ehitada 136 kilomeetrit tara. Selle aasta juunis oli sellest valmis 50 kilomeetrit. Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul ei ole võimalik piiri ehituse tempot tõsta, aga samas lohutab ta meid lubadusega, et vaatamata piiritara puudumisele on piir kaitstud.
Reformierakonna juhitavas valitsuses ei jäägi muud üle, kui hinge kinni hoida ja loota, et midagi ei juhtu.”