04.09.2024
Evelin Poolamets.
Tänavune õppeaasta algas koolides eesti keelele üleminekuga. Paraku selgus juulis, et vaid kakskümmend protsenti õpetajatest tuli toime B2- või C1-taseme eksami nõuetega. Kui õpetaja ise ei suuda eesti keelt omandada, siis kuidas ta saaks seda nõuda õpilastelt?
Kristen Michali valitsus otsustas esimese asjana “leevendada” vene koolide üleminekut eesti keelele, võimaldades õpetamist jätkata ka neil õpetajatel, kel nõutava B2 asemel vaid B1. Põhjuseks tõi haridusminister Kristina Kallas, et muidu pole enam kedagi klassi ette õpetama saata.
Väide, et pole kedagi klassi ette saata ja seetõttu peab nõudeid “leevendama”, annab märku ideede puudusest ja mugavast suhtumisest, mis omakorda vähendab muudatuse tõsiselt võetavust. Kehva motivatsiooniga õpetajad saaks asendada eesti emakeelega õpetajatega.
Kuidas riik ja omavalitsused peaks toetama eestikeelsele õppele üleminekut senistes venekeelsetes koolides? 2023. aastal eraldas riigikogu 42 miljonit eurot eestikeelsele õppele üleminekuks. Kas avalikkusel on ülevaade, mida selle summa eest reaalselt ära tehti? Paraku ei ole. Omavalitsustele pandud kohustust saab täita siis, kui riik on esmalt enda kohustused täitnud.
Paljud koolid on omavalitsuse toel värvanud õpetajatele abid, kes toetavad muu kodukeelega õpilasi.
Nii riik kui ka omavalitsus peaksid eelkõige seisma hea selle eest, et klassi ees seisaks õpetaja, kes ka tegelikult eesti keelt oskab, mitte lasta õpetama inimesi, kelle oskused piirduvad teleuudistest arusaamisega, mida eeldab B2 tase. B1 tasemega õpetaja puhul ei saa üldse rääkida eestikeelsele õppele üleminekust. Seega tuleb vene koolidesse tuua eesti emakeelega õpetajad, kes suudavad eesti keele viia pädevalt vene õpilasteni ning lõpetada järjekordne Potjomkini küla ehitamine. Halvad eesti keele oskajad peaksid juba ammu koolidest lahkunud olema. Seetõttu tuleb lõpetada kummi venitamine ning neile lõputute erandite tegemine.
Evelin Poolamets, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees