Riigikogus toimunud arutelul kiitis EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets heaks valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise eelnõu teise lugemise katkestamise, nimetades seda oluliseks sammuks, mis takistab kliimamuutuste arvestamise kohustuslikku sissetoomist ning tuuleparkide kiirendatud rajamist kohalike kogukondade huvide arvelt.
Poolamets kritiseeris teravalt eelnõu seletuskirja, kus planeerimispõhimõtetesse lisatakse kohustus arvestada kliimamuutustega. Tema sõnul tähendab see iga ruumiotsuse puhul kliimaargumentide kasutamist piirangute kehtestamiseks maaomanikele ja kogukondadele. “Kes otsustab, mida see kohalikule inimesele tähendab? Selle otsuse teeb kliimaideoloogiline masinavärk,” ütles Poolamets, lisades, et see toob seadusesse uue survevahendi, millega saab kogukondadest üle sõita.
Ta tõi esile ka avalikkuse kaasamise vähendamise: eelnõu lühendab teavitamisaegu ja vähendab ajalehtedes avaldamise nõuet, viidates digiajastule. “Tavaline inimene saab oma kodukoha arendustest teada alles siis, kui kopp on maasse löödud. See ei suurenda demokraatiat, vaid vähendab inimeste võimalust kaasa rääkida,” rõhutas ta.
Eriti teravalt kritiseeris Poolamets tuuleenergia erikohtlemist. Seletuskirjas öeldakse, et pooleliolevad menetlused (peamiselt tuuleparkidega seotud) viiakse lõpuni vana korra alusel, et vältida negatiivset mõju taastuvenergia eesmärkidele. “See on väga paljastav lause. Kui kaalul on tuuleparkide rajamine, muutub kogu jutt õigusselgusest teisejärguliseks,” märkis ta.
Poolamets nimetas tuuleenergeetikat suure ruumilise mõjuga tööstuslikuks tegevuseks, mis muudab maastikku, mõjutab elukeskkonda ja tekitab kogukondades pingeid. Ta rõhutas, et tuuleenergia on ilmast sõltuv ega saa olla töökindla energiasüsteemi vundament. “Kas tõesti ei tohi 300 meetri kõrgustele tuulemonstrumitele olla enam mingeid sisulisi takistusi?” küsis ta.
Lõpetuseks rõhutas Poolamets, et konservatiivid on vastu kliimapoliitika kasutamisele kohalike tahte eiramiseks ning kiirematele, vähem kontrollitavatele ruumiotsustele. “Planeerimisseadus peab kaitsma tasakaalu, õiguskindlust, kohalike huve ja omandiõigust. Väga hea mõte oli selle teine lugemine katkestada,” ütles ta.
Eelnõu (planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, sh taastuvenergia kiirendamise eesmärgil) on Riigikogus menetluses alates 2025. aastast ning selle eesmärk olevat lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi, sealhulgas kliimamuutuste arvestamist. Menetluse katkestamine teises lugemises tähendab, et eelnõu ei jõua kolmandasse lugemisse ega hääletusele praegusel kujul, võimaldades edasisi muudatusi või uue esitamist.
Teema on riigis terav, kuna tuuleparkide rajamine ja kliimameetmed on tekitanud palju vastuseisu kohalikes kogukondades, kelle arvamusest sõidetakse lihtsalt üle.