Evelin Poolamets: kohtumenetluse kiirendamise eelnõu ohustab kohtute sõltumatust

Riigikogus menetleti teisipäeval kohtumenetluse kiirendamise eelnõu ja EKRE hoiatava seisukoha ütles välja saadik Evelin Poolamets.

Evelin Poolamets: “Valitsus on toonud Riigikokku eelnõu, mille pealkiri lubab midagi, millega on raske mitte nõustuda – kohtumenetluse kiirendamist. Kuid kui vaadata selle eelnõu tegelikku sisu, siis saab kiiresti selgeks, et jutt ei käi pelgalt menetluse tõhustamisest. Tegemist on ulatusliku kohtusüsteemi ümberkujundamisega, mille mõju ulatub palju kaugemale kui lihtsalt kiirem menetlus. Küsimus on kohtute sõltumatuses ja lõpuks kogu õigusriigi toimimises.

Reformi keskmesse tõstetakse kohtute nõukogu, kellele antakse senisest rohkem õigusi. Kohtute nõukogu hakkab otsustama kohtute juhtide nimetamise ja vabastamise üle, kujundama kohtute eelarvet ning määrama töökorralduse aluseid. Kohtute nõukogu ei koosne ainult kohtunikest, sinna kuuluvad ka poliitilise võimu esindajad, valdkonna eest vastutav minister ning Riigikogu liikmed. See tähendab, et täidesaatev ja seadusandlik võim saavad otsese ligipääsu kohtute juhtimisele. Seda ei saa pelgalt tehnilise detailina võtta, tegemist on põhimõttelise muudatusega, mis hägustab võimude lahususe piire.

Eriti muret tekitav on see säte, mis lubab kohtute esimehe vabastada kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu. Tõesti, kordan: kohtute nõukoguga koostöö mittelaabumise tõttu. Tegemist on väga ebamäärase ja subjektiivse mõistega, mille alla võib vajadusel paigutada tegelikult ükskõik mida. Selline regulatsioon loob olukorra, kus kohtujuhid peavad arvestama mitte ainult seaduse ja õigusega, vaid muretsema ka selle pärast, kas koostöö kohtute nõukoguga on piisav, kas ta ikkagi teeb kõike, et koostöö laabuks. Aga siinkohal me ei saa enam rääkida kohtujuhtide sõltumatusest, kui inimene peab pidevalt muretsema, kuidas tema koostöö nõukoguga laabub.

Selle eelnõu oluline mõju avaldub ka halduskohtutes, kus lahendatakse näiteks planeeringute, keskkonnalubade ja tuuleparkide vaidlusi. Eelnõu kohaselt peab kohus taastuvenergia projektidega seotud vaidlustes juba kolme kuu jooksul otsustama, kas määrata istung või minna kirjalikku menetlusse. Taastuvenergia vaidlused ei ole aga lihtsad haldusasjad, need hõlmavad mahukaid planeeringuid, keskkonnamõjude hindamisi, tehnilisi küsimusi, infraheli, visuaalne mõju ja nii edasi, muidugi ka kohalike elanike õigusi ja suuri majanduslikke huve. Selliste asjade põhjalik läbivaatamine nõuab aega, kuid kui see protsess surutakse kolme kuni kuue kuu raami, on paratamatu, et midagi jääb tegemata.

Veelgi muret tekitavam on see, et seadus annab kohtule võimaluse teha otsus ilma istungita, kui leitakse, et haldusakt on ilmselgelt õigusvastane. See tähendab, et otsus võidakse langetada üksnes kirjalike dokumentide põhjal, ilma et pooled saaksid seisukohti suuliselt selgitada või täiendavaid tõendeid esitada. Aga mida see tähendab kogukondadele ja omavalitsustele? See tähendab sisuliselt seda, et neile ei antagi võimalust hästi makstud arendajate juristide vastu oma õigusi kaitsta.

Ma olen isegi samas olukorras olnud, kus omavalitsuse juht, kes esimest korda puutub kokku väga keeruliste planeeringuotsustega, ei oskagi võib-olla kõigele tähelepanu juhtida, aga need juristid on ju spetsialiseerunud just sellele, et õigesse kohta õige sõna, õige eelnõu õige paragrahv panna. See teeb nendega suhtlemise väga keeruliseks ja tahes-tahtmata jääbki siinkohal kaotajaks kogukond ja kaotajaks ka omavalitsus. Sisuliselt tegelikult ei antagi võimalust. Menetlus aga ongi just see koht, kus saab ka omavalitsus või kogukonnad tuua täpsustusi, vastuväiteid, mis võib-olla teadmatuses jäid ära märkimata. Kui see võimalus ära võetakse, muutubki menetlus formaalseks ning võibki juba ette näha, et omavalitsused ja kogukonnad jäävad kaotajaks.

Õiglane kohtumenetlus eeldab, et kõik osapooled saavad olla ära kuulatud, et kohus saab teha täieliku info põhjal otsuse, aga kui see asendatakse kiirmenetlusega, kannatab õigusemõistmise kvaliteet. Ma ei saanud ministrilt vastust küsimusele, miks luuakse eraldi kiirmenetlus just taastuvenergia projektidele. Miks ei kehti sama loogika suurte ja ühiskonda mõjutavate vaidluste puhul ka teistes olukordades? See viitab sellele, et kohtusüsteemi kaudu hakataksegi viima ellu poliitilisi eesmärke.

Me teame ju, et Reformierakonna juhitava valitsuse eesmärk on võimalikult kiiresti teha tuuleparke ja võimalikult igale poole. Aga kohus ei ole poliitiline tööriist, kohus peab olema sõltumatu vaidluste lahendaja. Kui hakatakse looma erimenetlusi sõltuvalt poliitilisest eesmärgist, liigutakse tegelikult väga ohtlikule teele. Õigusriik ei seisne selles, kui kiiresti otsuseid tehakse, vaid selles, kui õiglaselt neid tehakse. Kiirustamine ei tohi muutuda omaette eesmärgiks, eriti mitte siis, kui kaalul on inimeste õigused ja usaldus õigusemõistmise vastu. Kohus ei tohi olla poliitiliste eesmärkide elluviija, kohtu roll on olla kontrollija, õigusemõistja, aga kui see piir hägustub, ei ole tegu enam õigusriigiga.

Eelnõu sisaldab ka teisi murekohti. Näiteks kohtusüsteemi andmetöötlust, sealhulgas tundlikke materjale, ning sätestatakse nende säilitamine ajaks kuni 50 aastat. Aga kui kõiki neid muudatusi vaadata, tekib paratamatult küsimus, kas eesmärk on tõesti kiirem menetlus või midagi edamat. Käesolev eelnõu läheb aga kohtumenetluse kiirendamisest palju kaugemale ja sellega ei saa nõustuda. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.”