Teisipäeval oli Riigikogus teisel lugemisel Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette valimisõiguse andmine mittekodanikele ehk halli passi omanikele – isikutele, kellest paljudel on taskus Vene föderatsiooni pass, isikutele, kes pole tahtnud Eesti kodakondsust võtta.
EKRE kindel seisukoht on, et valimisõigus on kodanike privileeg. Elu halli passiga ei tohi kuidagi soodustada ega seda põhiseadusesse põlistada.
Evelin Poolamets ütles oma kõnes: “Eesti riigi ja rahvusliku enesemääramise seisukohalt on ülioluline, et valimisõigus peab kuuluma ainult Eesti kodanikele. See ei ole lihtsalt juriidiline küsimus, vaid see puudutab ka meie rahvuslikku identiteeti ja julgeolekut.
Esiteks, just Eesti kodanikud kannavad vastutust Eesti riigi käekäigu eest. Kodanikuks saamine ei ole pelgalt formaalsus, see on teadlik valik ja lojaalsuse kinnitus meie riigile, meie rahvale, meie põhiseaduslikele väärtustele. Eesti kodanikud on need, kes on valmis kaitsma meie iseseisvust nii hädaohus kui ka igapäevaelus, ning just nemad peaksid otsustama, millise suuna meie riik või kohalik omavalitsus võtab.
Teiseks, me ei tohi unustada, et Eestis elab tuhandeid inimesi, kes ei ole soovinud vastu võtta Eesti kodakondsust, sageli seetõttu, et nende lojaalsus kuulub teisele riigile. Me teame hästi, millist mõju võib selline olukord avaldada meie poliitikale. Oleme näinud, kuidas mittekodanikud ja ka lihtsustatud korras kodakondsuse saanud isikud on mõjutatud vaenulike jõudude propagandast. Kuidas saab pidada õigeks, et meie omavalitsusi ja poliitilist elu kujundavad need, kes ei väärtusta Eesti iseseisvust ega hooli meie rahvuslikest huvidest?
Tuletan meelde. Valimisõigus on riigi suveräänsuse tuum. Paljud riigid, sealhulgas mitmed Euroopa riigid, ei luba mittekodanikel kohalikel ega riiklikel valimistel osaleda. Kui me tõesti tahaksime demokraatiat tugevdada, siis peaksime kõigepealt küsima, kelle huvides on kirjutada põhiseadusesse hääleõiguse andmine neile, kelle kodakondsus on määratlemata.
Mõelge, miks peaksid võõrriikide kodanikud otsustama Eesti kohalike omavalitsuste poliitika üle? Ja miks peaksid inimesed, kes ei ole läbinud kodakondsuse eksamit ega kinnitanud oma truudust Eestile, saama valida volikogusid, kes otsustavad Eesti elu üle? Või kuidas saab olla loogiline, et inimene, kes ei pruugi isegi eesti keelt osata, määrab ära meie omavalitsuse juhtimise ja suunad?
Ja lõpetuseks. Kodakondsus ei ole takistus, vaid valik. Igaüks, kes elab Eestis, on siin kaua olnud ja soovib tõesti meie riigi tulevikus kaasa rääkida, võib saada kodanikuks, kui ta tõestab oma sidet Eesti rahva ja kultuuriga. See on õiglane ja loogiline põhimõte. Me ei tohi oma rahvusriiki ja põhimõtteid ohverdada valehäbist või poliitilisest korrektsusest tingitud survest. Seega, austatud Riigikogu liikmed, kutsun teid üles seisma Eesti kodanike ainuõiguse eest valida ja otsustada meie riigi tuleviku üle. Elagu Eesti!”