20.04.2026
Evelin Poolamets Riigikogus.
Esmaspäeval oli Riigikogus arutlusel arupärimine e-hääletamise auditeerimissüsteemi puudujääkide kohta, kus oma arvamuse ütles välja EKRE faktsiooni saadik Evelin Poolamets.
“Valimissüsteemi tegelik väärtus seisneb selles, kas rahvas usaldab seda, kas see on kontrollitav ning kas see vastab põhiseaduslikule vaimule ja mõttele. Siin on põhjust tõsiselt muretseda.
Esiteks, põhiseaduslik küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 sätestab selgelt, et Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad ühel päeval, e-hääletamine aga toimub mitmel päeval ja hoopis teises vormis, kui on traditsiooniline hääletamine. See tekitab vältimatult küsimuse, kuidas on selline lahendus põhiseaduslikult põhjendatud.
Teiseks, läbipaistvus ja sõltumatu kontroll. Kui meile kinnitatakse pidevalt, et e-valimiste süsteem on turvaline ja usaldusväärne, siis tekib loomulik küsimus, miks ei ole toimimist lubatud täiel määral ja sõltumatult kontrollida nii meie kohalikel valimisvaatlejatel kui ka rahvusvahelistel ekspertidel.
Kui süsteem on tõesti nii hea, siis ei peaks ju olema midagi, mida on vaja varjata. Mida rohkem vassimist ja varjamist, seda rohkem tekib ka kahtlusi. Usaldust ei saa nõuda, usaldus tuleb välja teenida.
Kolmandaks, e-häälte lugemise küsimus. Inimestel on õigustatud küsimus, miks e-häälte tulemused avalikustatakse hiljem kui pabersedelite tulemused. Pabersideleid tuleb füüsiliselt üle lugeda, e-hääled on ju digitaalselt olemas. Ometi, me teame kõik, venib e-häälte tulemuste avaldamine mitte minuteid, vaid lausa tunde. Küll süsteem hangub, küll on muud põhjused.
Neljandaks, andmete säilitamine ja hilisem kontrollitavus. Pärast valimisi hävitatakse väga kiiresti e-hääletamise andmekandjad, koos protokollidega kusjuures. See tähendab, et hilisem sõltumatu kontroll muutub sisuliselt võimatuks, aga kuidas siis saab kodanik hiljem veenduda, et keegi pole pahatahtlikult tema eest hääletamas käinud või tema ID-kaarti salaja kasutanud?
Lõpetuseks vaba tahte küsimus. See on võib-olla kõige olulisem probleem üldse. Jaoskonnas hääletades on võimalik tagada, et inimene teeb oma valiku ise, salaja ja kõrvalise surveta. E-hääletuse puhul sellist garantiid tegelikult ei ole. Me ei tea, kas inimene hääletab kodus omal vabal tahtel või teeb seda tema kõrval keegi, kes mõjutab, survestab või lausa käsib.
Minister ütles küll, et inimene saab hiljem minna ja jaoskonnas oma hääle ümber muuta, aga milleks see vajalik on? Võimalik, et inimene, keda survestatakse, ei saa selleks oma ID-kaarti kätte või ei ole tal selleks transporti. See on piisav põhjus mitte lubada e-hääletust.
Nagu ikka, me teame, et mida pimedam ja kontrollimatum hääletus on, seda ebausaldusväärsem see on. Demokraatia ei saa püsida puhtalt usul, pimedal usul, nagu peaminister soovib. Demokraatia püsib usaldusel, aga usaldus saab toetuda ainult läbipaistvusele, kontrollitavusele ja õigusriigile.
Kuna e-valimisi ei suudeta tehniliselt usaldusväärselt läbi viia, siis tuleb need lõpetada. Usaldusväärsus on tähtsam kui mugavus.”