Me seisame täna silmitsi järjekordse piinliku olukorraga. Eesti majandus on Euroopa mudaliigas. Meil on üks kõrgemaid inflatsioone ja inimeste majanduslik kindlus aina kahaneb. Aga selle asemel, et tegeleda majanduse elavdamisega või maksukoormuse leevendamisega, toob rahandusminister Riigikogu saali eelnõu kvootide kehtestamiseks. Väga piinlik!
Eelnõu järgi peavad börsiettevõtted saavutama järgmise aasta märtsiks, et 40% nõukogu liikmetest või 33% kogu juhtkonnast kuuluks alaesindatud soo esindajatele. Kuid kes on need alaesindatud soo esindajad, seda selles eelnõus ei ole. Ka valitsuses näib olevat segadus, mitu sugu on. Jürgen Ligi näib arvavat, et suguseid on kaks, aga haridus- ja teadusminister Kristina Kallase hinnangul on sugusid ligi 150. Soovitan soojalt valitsusel jõuda ühtsele seisukohale, et oleks arusaadav, millist agendat valitsus ellu viib.
Kvoodisüsteemi kehtestamisega ei ole tegemist naiste kaitsega, vaid sooliste identiteetide eksperimentidega, kus alaesindatud sugu võib tähendada mis tahes vula- või transsoolisust. Me ei saa lubada, et kvoodisüsteem pöörab pea peale nii naiste õigused kui ka ettevõtluse põhieesmärgid kasumit teenida. Reformierakonna valitsus ei tegele majanduse turgutamise ega ettevõtlusele tingimuste loomisega, vaid ideoloogiaga. Reformierakond hakkab Eesti suurettevõtteid survestama 400 000-eurose trahviga, kui need ei täida juhtkondi kvoodiga ette nähtud sugudega.
Lisaks lubab see eelnõu välja mõeldud soo alusel kvalifitseeruda alaesindatud soosse. Selle asemel et kaitsta naiste õigusi, loob Reformierakonna valitsus hoopis olukorra, kus naised kaotavad positsioone, mida nad on pidanud kaitsma aastakümneid kestnud töö ja teadmistega.
Sellist olukorda näeme juba spordis. Juhtumid, kus mehed on nii-öelda vahetanud sugu, et pääseda naiste kategooriasse ja seal medaleid võita, on avalikkusele teada. See on tekitanud õigustatud pahameele naissportlaste seas, kes on pidanud loovutama medaleid meestele. Vaatamata protestile on naised sellistes olukordades kaotajaks jäänud.
Kui me peame seda spordis ebaõiglaseks, miks me peaksime seda aktsepteerima ettevõtluses? Ettevõtete juhatuses ja nõukogudes on oluline, et inimesed saavad oma positsioone oskuste, mitte identiteedivormeli kaudu. See ei ole enam õiglus. See on ümberjagamine ideoloogilise eksperimendi teenistuses. Naised peavad tundma end valituna oma isiksuse, saavutuste ja oskuste põhjal, mitte sellepärast, et keegi peab kuhugi panema kindla protsendi õiget sugu.
Soolised kvoodid, nagu neid kavandatakse selle eelnõuga, ei tõsta naiste väärikust. Need muudavad naised ideoloogiliseks tööriistaks, ja mitte ainult naised. Antud eelnõuga luuakse olukord, kus sooideoloogia võtab ära koha pädevuselt. Ja kui inimesed tunnevad, et nende positsioon ei põhine enam töötulemusel ega kogemusel, vaid protsendil, kaob motivatsioon ja tulemus. Kas see ongi Reformierakonna eesmärk: lammutada ideoloogiliste skeemidega hästi toimivaid ettevõtteid?
EKRE fraktsioon ei toeta eelnõu, mis teeb naistest numbrid, mitte liidrid ja paneb ettevõtted tegelema sooidooloogiaga, selle asemel et teenida kasumit. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me ei vaja kvoote, me vajame võrdset väärikust naistele ja ausat võimalust igaühele.
Evelin Poolamets, Riigikogu liige (EKRE)