Esmaspäeval käsitleti Riigikogus EKRE arupärimise kaudu rändesurvet ja selle mõju kohtusüsteemile. Teema võttis omalt poolt kokku Evelin Poolamets.
“See, et meil on palju illegaale viimasel ajal üle piiri tulnud, on nähtavasti kõigile juba teada. See olukord, mille eest EKRE on aastaid hoiatanud, on tõeks saanud. Öeldi, et EKRE hirmutab, EKRE hirmutab illegaalidega, meil on liiga külm, kes siia ikka tahab tulla. Aga see, mis nüüd viimasel ajal on toimunud, selle tagajärjed mõjutavad juba meie kohtute, politsei, kinnipidamiskeskuste ja ka kohalike omavalitsuste igapäevast tööd.
Aastaid on Euroopa Liidu rändepoliitikat õigustatud solidaarsusega. Mäletate, mida Frau Merkel ütles? “Wir schaffen das!” Nemad saavad hakkama! Peale Kölni vägivallaakte, kus naisi vägistati ja ahistati.
Meile lubati, et uued seadused ja regulatsioonid muudavad süsteemi tõhusamaks ning tugevdavad piiride kaitset. Aga see on vale, Euroopa Liidust tuleb ainult vale vale otsa. Sest tegelik olukord näitab, et tänavu on Eestis kinni peetud juba 542 ebaseaduslikku sisserändajat 48 riigist. Nende hulgas on inimesi Somaaliast, Sudaanist, Etioopiast, Eritreast, Bangladeshist. Ebaseadusliku rände marsruudid on muutunud. Kui Poola ja Leedu piirikontrolli tugevdati, liikus rändesurve Eestisse. See peaks olema tõsine hoiatus Reformierakonna juhitavale valitsusele, et kui üks Euroopa riik oma piiri tõhusamalt kaitseb, ei tohi ju olla tagajärjeks see, et Eesti muutub ebaseadusliku rände uueks läbikäigukoridoriks. Me ei saa jääda lootma, et probleem laheneb iseenesest või et inimesed liiguvad lihtsalt Eestist edasi.
Veelgi murettekitavam on see, kuidas rändesurve mõjutab meie riigi toimimist. Kui 2024. aastal esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule ligikaudu 130 taotlust viibimisaluseta välismaalase kinnipidamiseks, siis tänavu oli neid juba esimese üheksa kuuga üle 400. Tallinna Halduskohus on avalikult tunnistanud, et selle tagajärjel on vähenenud nende võimekus tegeleda tavapäraste kohtuasjadega. Ja mida see Eesti inimese jaoks tähendab? See tähendab, et inimene, kes vaidlustab kas ebaõiglase haldusotsuse, on sunnitud kauem ootama. Kui inimene tahab kaitsta oma õigusi, tahab vaidlustada pensione või toetusi või planeeringuid, siis ta ei saa seda teha, kuna illegaalid on ees ja kurnavad meie maksumaksjate rahaga ülevalpeetavat süsteemi.
Ja vaatame lisaks sellele, mis seal halduskohtus toimub, mis siis toimub ka Rae vallas. Seal asub Eesti kinnipidamiskeskus ning kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele on langenud suur täiendav koormus. Neil tuleb habemega lapsi kantseldada. Kinnipeetud välismaalased on nimetanud ennast alaealiseks, kuid hilisema kontrolli käigus on selgunud, et valdav osa neist olid tegelikult täiskasvanud. Avaldatud andmetel oli üle 70 ennast alaealiseks nimetanud inimese seas tegelikult alaealisi vaid kaks. Saate aru, millega peavad meie ametnikud tegelema, lastekaitseametnikud?
Jah, lastekaitsetöötajate ülesanne on ju kaitsta lapsi ja mitte tegeleda täiskasvanud meestega. Enamasti need on ju mehed, kes on illegaalselt riiki tulnud. Riik ei saa panna Rae vallale järjest kohustusi, seejuures andmata sinna veel raha juurde. Ma väga toetan Rae valla plaani minna riigi vastu kohtusse. See ei ole ju ka ainult selle piirivalve küsimus, vaid see on üleüldine riigi juhtimise ja vastutuse küsimus.
Ega me ei saanudki ministrilt päris hästi selgust, kui palju maksab ühe ebaseaduslikult riiki saabunud inimese kinnipidamine, kui palju maksavad tõlgid ja õigusabi. Minister rääkis siin 100 eurost, aga ma ei usu, et tõlkide maksmine, õigusabi, kohtumenetlus, toitlustamine, majutus ja tagasisaatmine siis 100 eurot maksab. Me kuuleme ju pidevalt, et riigieelarves raha napib, aga näete, on kohti, kuhu meil ikkagi raha jätkub ja kuhu raha ka kulub. Eesti maksumaksjal on õigus teada, kui palju see kõik maksab ja kes vastutab nende kulude suurendamise eest.
Ma toon siinkohal välja, et EKRE on järjekindlalt rõhutanud, et Eesti peab ise otsustama, kes ja millistel tingimustel meie riiki saabub. Meie piir peab olema kaitstud, ebaseaduslikule sisserändele tuleb reageerida kiiresti ning inimestel, kellel puudub seaduslik alus riigis viibimiseks, tuleb kohe välja saata. Ka valitsus peab Euroopa Liidu tasandil tõhusamat välispiiride kaitset ja tegelikku toimivat tagasisaatmist nõudma. Samuti tuleb tagada, et Eesti-Läti piiril oleks võimalik rändesurve suurenemisele viivitamata reageerida.
Pealegi, riigi tugevust ei näita, kui palju uusi seadusi me suudame vastu võtta. Riigi tugevust näitab see, kas need seadused ka tegelikult toimivad. Praegu on meil olukord, kus rändesurve kasvab, kohtud on ülekoormatud, kinnipidamiskeskused on ülekoormatud ja vaene Rae vald peab lahendama probleeme, milleks nad pole valmis.
Ja ütleme otse välja, et te peaksite lõpetama olukorra ilustamise ning esitama lõpuks ka tegevuskava, vastutajad ja rahalised kulud. Eesti riigi esmane kohustus on kaitsta Eesti inimesi, meie riigi julgeolekut ja toimivat õiguskorda. Meie riik ei tohi muutuda Euroopa Liidu läbikukkunud piirikontrolli tagajärgede kandjaks.”