Postimees küsis poliitikutelt, milline peaks olema nende arvates ühiskonnamudel, mis ühest küljest toetaks peresid laste saamisel, kuid samas ei sunniks loobuma karjäärist ning tagaks võrdsed võimalused.
Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets vastas: „Rahvaarvu aitab hoida see, kui tunnetame missiooni jääda rahvana püsima. Rahvuslik uhkus annab enesekindlust ja kollektiivset soovi jääda kestma ka 21. sajandil. Eestlaste juurdekasvule ei saa olla alternatiiviks immigratsioon, sest nii ei ole selle maa elanikud pikas vaates enam eestlased. Kuna iibe järjepidev langus ohustab rahvuse ja riigi edasikestmist, siis tuleks maksusüsteemi toimimine muuta sõltuvaks laste arvust. Nii on rahvuskonservatiivid näinud ette, et iga lapse sünniga väheneks lapsevanema tulumaksu määr veerandi võrra. Samamoodi tuleks toetada noorte perede eluasemete soetamist. Üliõpilastel peaks iga lapse sünniga kustutama osa õppelaenu. Ühiskond peaks toetama valikuvabadust: lastega koju jäämise võimalust neile, kes seda soovivad, ning töö- ja pereelu paremat ühitamist, mis tähendab näiteks paindlikumat tööaega ja heal tasemel teenuseid – rohkelt lasteaiakohti ja huviringe. Rahvaarv ei lange, kui ühiskonnas on üldine toetav õhkkond, kus austatakse emadust ja lasterikkust. Vastupidise õhkkonna loomise näiteks on laste kuulutamine kliimakahjustajateks või Reformierakonna auesimehe Siim Kallase sõnad, et „eesti naisi peab kaitsma talibanlike põhimõtete eest, kelle arvates naised on nagu loomad, kes kord aastas toovad ilmale ühe vasika“.
Valitsus ei tohiks käituda sõnamurdlikult lasterikaste perede suhtes, kellel tekkis pärast Riigikogus suure konsensusega lasterikaste perede toetusmeetme vastuvõtmist õigustatud ootus, et kolmanda ja rohkema lapse toetuse märkimisväärne tõus jääb püsima. Eestis on emaduse väärtustamisel positiivseid saavutusi, nagu vanemahüvitis, aga praeguse iibekriisi tingimustes sellest enam ei piisa, vaid perekondadele tuleb anda rohkem ühiskonna tuge.“