19.06.2025
Evelin Poolamets.
Eilsel Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu kolmandal lugemisel Riigikogus pidas kõne ka EKRE saadik Evelin Poolamets, kes ütles, et see on seadus, mis annab rohehulluses riigile ja arendajatele õiguse mööda vaadata detailplaneeringutest, sisulistest keskkonnamõju hinnangutest ja kohalike kogukondade seisukohtadest.
Evelin Poolamets: „Meil on siin eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisest. Tõepoolest, kiirendamisest siin juttu on, kiirendamisest, mis toimub Eesti inimeste õiguste, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja terve mõistuse arvelt.
Mis on selle eelnõu tegelik sisu? See on seadus, mis annab rohehulluses riigile ja arendajatele õiguse mööda vaadata detailplaneeringutest, sisulistest keskkonnamõju hinnangutest ja kohalike kogukondade seisukohtadest.
See seadus tühistab tegelikult planeerimise mõtte. Nüüd võib tuuleparki, ilma et detailset lahendust üldse koostataks, üles panna. Avalikustamine, kaasamine, läbipaistvus? Jah, justkui midagi on ette nähtud, aga see on vormiline, linnukese pärast, mitte sisuline. Miks on see ohtlik? Sest see murendab niigi õhukeseks kulunud riigi ja kodanike vahelist usaldust.
Me juba näeme, kuidas tuuleparkide planeerimine on muutunud konfliktiallikaks. Inimesed, kes elavad oma kodudes ja on oma maad põlvkondi harinud ja hoidnud, peavad täna kuulma, et nende akna taha kerkivad hiigeltuulikud – 250–300 meetri kõrgused tuulikud. Kõrgemad kui Tallinna teletorn! Nende mõjude kohta öeldakse, et ärge muretsege, meil on Hollandi uuring aastast 2020 või Saksamaa uuring aastast 2014. Aga Eesti ei ole ei Holland ega Saksamaa. Eesti inimesed ei ela tihedas linnakeskkonnas, kus tuulik on kaugel. Me elame hajaasustuses looduse keskel. Meie kodud on tihti vanad majad, talumajad, kus infraheli ja vibratsiooni mõju on vahetum.
Meie teed, mida mööda rasketehnika hakkab liikuma, ei ole ehitatud selliseks koormuseks, aga riik ütleb: “Kiirendame!” See seadus jätab omavalitsused hammasrataste vahele. Kohaliku volikogu liikmed, kelle õlul on vastutus oma kogukonna ees, surutakse nurka. Kui nad peaksid hääletama eriplaneeringu vastu, tekib surve arendajalt ja ka riigilt kohtu näol. Kui nad hääletavad poolt, siis vastutavad nad tagajärgede eest: mürasaaste, infraheli, elukeskkonna hävingu, kinnisvara hinnalanguse ja ääremaastumise eest.
Reformierakonna valitsus tuleb jutuga, et seadus on vajalik rohepöörde elluviimiseks. Aga olgem ausad, see ei ole roheline seadus, see on arendajate seadus. See seadus annab tuuleparkide arendajatele vaba tee. Mis kõige iroonilisem, need hiiglaslikud tuulikud, mille nimel meie inimesed oma kodurahu ja tervise ohvriks toovad, vajavad kogu elutsükli vältel naftasaadusi. Need ei tooda endale vajalikku energiat. Tuulikud ei ole lahendus, kui nad ise sõltuvad fossiilkütustest oma rajamisel, hooldamisel, utiliseerimisel.
Samuti ei lahenda tuulepargid meie energiajulgeolekut. Tuul puhub, kui puhub. Kui tuul ei puhu, on tuulikud kasutud. Kui puhub liiga tugevasti, tuleb tootmine peatada. Kui me tahame tasakaalustada seda kõikuvat toodangut, vajame fossiilkütuseid või juhitavat energiat, mida rohepöörde fanaatikud samal ajal keelata tahavad.
Saarde ja Tootsi tuuleparkide mõjuhinnangutes ei nähtud ette suuri probleeme. Täna näeme, kuidas müra, infraheli ja varjutus rikuvad inimeste elukvaliteeti. Eelnõu põhjal hakatakse avalikkust teavitama ja arvamust küsima, aga sisuliselt tehakse see kõik formaalselt.
Kui sa ei vasta tähtajaks, loetakse, et sa ei olegi midagi öelda tahtnud. Kui sa vastad, siis on see otsus nagunii juba tehtud. Nii luuakse näiline kaasamine, mille sisuks on kodanike arvamuste neutraliseerimine. Ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine on selles eelnõus sisuliselt devalveeritud. Detailne lahendus, mis võiks anda vastuseid, asendatakse asukoha eelvalikuga, mis lubab juba projekti ellu viia. Kust tuleb garantii, et looduskaitsealuseid väärtusi ei hävitata? Kes kontrollib, et meie metsad ja roheala ei muutu tööstuslikuks tühermaaks?
Eelnõus on pikalt juttu rahalistest mehhanismidest. Toetused, tasud, vähempakkumised. Jah, arendajatele kindlustatakse tulu, kohalikule inimesele lisatakse lohutuseks paar eurot elukohaga seotud tasu. Justkui see raha hüvitaks kadunud vaikuse, rikutud elukeskkonna või langenud kinnisvarahinna. See seadus on kirjutatud, et tuuleparkide rajamine käiks kiirelt ja lihtsalt, aga kiiresti ja lihtsalt saab käia ainult üle inimeste.
Meie põhiseadus ütleb, et riik peab kaitsma loodust, kultuuri ja inimeste tervist. See seadus seda ei tee. See seab kõik selle ohtu. Ma kutsun üles mitte hääletama selle eelnõu poolt. Tegemist on arendajate tellimusliku seadusega, mis ohustab meie rahva õigusi, meie loodust, meie elukeskkonda. Eesti vajab tasakaalukat, teaduspõhist, inimkeskset energiapoliitikat, mitte sellist seadust, mis jätab inimesed võitluses suurtööstuse vastu kaitseta.“