18.12.2024
Evelin Poolamets seisab inim- ja loodussõbraliku Eesti eest.
Kolmapäeval oli Riigikogu menetluses keeruka nimega seadus, mille täpsustuses öeldakse “taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” ja see seadus pole rahvuskonservatiividele meeltmööda, nagu väljendus ka EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “Võttes arvesse meie rahva, looduse ja majanduse tulevikku, pean selgelt ütlema, et see eelnõu ei ole vastuvõetav sellisel kujul. Esimene ja kõige tõsisem mure puudutab keskkonnakaitset. Eelnõu vähendab oluliselt keskkonnamõjude hindamise nõudeid, lubades loobuda detailplaneeringutest ja piirduda üldise keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonna strateegiline hindamine keskendub üldistele põhimõtetele, mitte konkreetsele projektile ja sellega seotud mõjudele.
Kelle huve selle eelnõuga tegelikult teenitakse? Kindlasti mitte Eesti looduse ja elurikkuse huve, vaid tuuleenergia arendajate majanduslikke eesmärke. Lisaks nõrgestatakse selle eelnõuga kohalike omavalitsuste ja elanike otsustusõigust. Kohalikud kogukonnad, kes peavad igapäevaselt elama tuuleparkide vahetus läheduses, jäetakse otsustusprotsessist kõrvale. Peaaegu kõrvale. Kui kümnetes hektarites mõõdetavad päikesepargid neelavad põllumaad, siis Eestisse kavandatavad tuhanded tuulikud vajavad kümnetes miljonites tonnides kruusa, killustikku, betooni, milleks vajalike karjääride pindala saab mõõta ruutkilomeetrites. Tuulikuplatsid, montaažiplatsid, juurdepääsuteed, maakaablid ja kõrgepingeliinid – neid ei rajata mitte kasutuks jäänud tööstusmaastikule, vaid looduskaitsealade kõrvale, metsadesse ja väärtuslikule põllumaale. Kuid sellega asi ei piirdu, sest suvalise graafiku alusel töötavad tuulikud vajavad enda kõrvale samaväärsel hulgal juhitavaid elektrijaamu.
Kui kõik plaanitu ükskord teoks saab, on pea kogu Eesti muutunud tohutuks elektrijaamaks, mis on kaetud ämblikuvõrguna kulgevate kõrgepingeliinide rägastikuga. Kas selline ongi kliimaaktivistide plaan ja rohepöörde nii-öelda õilis eesmärk? Kahju, et minister ei osanud öelda, kui palju planeeringuid on üle Eesti töös. Kuid ma tean, et see puudutab umbes 22 omavalitsust, kus on keskmiselt 100 tuulikut planeeringus, ehk siis üle Eesti võime me näha üle 2000 Tallinna telemasti kõrguse tuuliku, kui see plaan lõpuks teostatud saab. Aga ega sellest elektri hind ei lange ega saagi langeda, sest kogu selle kolossaalse maksumuse peab kinni maksma kohalik tarbija. See koorem kandub majanduse seaduspärasuse tõttu edasi toodete ja teenuste omahinda, kiirendades vaid Eesti inflatsiooni ja süvendades majanduse allakäiku.
Kõige murettekitavam on aga hiiglaslike tuulikute laastav mõju paljude Eesti inimeste tervisele, mille eest hoolitsemine peaks kiiresti kahaneva rahvaarvu tingimustes olema riigi prioriteet number üks. Tuuleparkide kahjulikus mõjus inimtervisele ei ole kahtlust. Infraheli mõõtmised on tõestanud, nii laborikatsetustes kui ka reaalsetes olukordades, et on kahjulikud inimeste organismile. Ka meie enda kõige targemate ja andekamate teadlaste nõuandeid eirates kujundab valitsev kliimaaktivism üle-eestilist tööstusrajooni, mida juhitakse lähiminevikust tuttavate plaanimajanduslike põhimõtete alusel.
Head kolleegid! See eelnõu on tehtud kiirustatult ja tasakaalustamata. Selle asemel, et kiirustada eesmärkide täitmisega, peaksime keskenduma vastutustundlikule ja läbimõeldud planeerimisele. EKRE fraktsioon on selle eelnõu vastu.”