02.04.2024
Toit
Täna tõi regionaalminister Madis Kallas Riigikogu saali eelnõu, millega tahetakse muuta toiduseadust. Nimelt täiendatakse seda paragrahviga, millega reguleeritakse loa andmist toidu töötlemiseks ioniseeriva kiirgusega. Samuti täpsustatakse volituste andmist laboritele, mis asuvad kolmandates riikides.
Ministri sõnul on Eestis seni toidu kiiritamisega tegelenud, vaid üks labor (https://www.ionisos.com/et).
Lisaks ütles minister, et tegu ei ole väga laialt levinud toidu töötlemise viisiga – Euroopa Liidus on see kogus 6100 tonni igal aastal, mida vastavalt töödeldakse.
Eestis kiiritatakse aastas keskmiselt 40–43 tonni toiduaineid. Peamiselt on need ennekõike kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ja taimse päritoluga maitseained. Seejuures ei ole Eestis lubatud loomseid produkte ioniseerivalt töödelda.
Keemikuharidusega riigikogu EKRE fraktsiooni liige Evelin Poolamets annab selle taustal ülevaate sellest, mida kujutab endast toidu kiiritamine ehk peenemalt öeldes ioniseeriva kiirgusega töötlemine: „Kiiritamise all mõistetakse tavaliselt ioniseeriva kiirguse kasutamist, kus on lubatud rakendada radionukliidide koobalt-60 või tseesium-137 gammakiirgust. Tegemist on kiirgusega, mis läbib toote, ja kiiritamise toimel tekitavad elektronid või prootonid mikroorganismi rakus suure arvu sekundaarelektrone, mille toime omakorda viib raku hukkumiseni või kahjustumiseni. Kahjustumine on tingitud radikaalide moodustumisest või kiirguse otseset mõjust DNA-le. Kasutada on lubatud ka röntgenikiirgust, mis pärineb maksimaalselt 5 MeV nominaalsel energiatasemel töötavast seadmest ning beetakiirgust, mis pärineb maksimaalselt 10 MeV nominaalsel energiatasemel (maksimaalne kvantenergia) töötavast seadmest.“
Ta lisab, et Euroopa Liidus on lubatud kuivatatud maitsetaimede, vürtside ja köögiviljasegude kiiritamine.
MDS Nordion, maailma juhtivaim kiiritustehnika tootja väidab, et toidu kiiritamine on tõestatud ja ohutu tehnoloogia. Väidetakse, et ioniseeriv energia, mis toitu läbib, tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust.
Poolamets hoiatab, et Saksa teadlased leidsid siiski, et toidu kiiritamine võib põhjustada mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Sellest tingituna on toiduainete kiiritamine omatarbeks Saksamaal seadusega keelatud, sama ka Suurbritannia.
Kiiritamise ohtlikkusest leiab väikse lõigu ka eelnõuga kaasas olevast seletuskirjast: “Ioniseeriv kiirgus on aga oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid.”
Poolamets osutab, et UV-kiirguse bakteritsiidne toime on maksimaalne lainepikkusel 265 nm juures. Põhjusel, et DNA neeldumisspektri maksimum asub samuti 265 nm juures, seostatakse UV‑kiirguse toimet otseselt toimega DNA-le.
See toime põhineb DNA ahela kahe naaberpürimidiinaluse ja vahel ka eri ahelate pürimidiinaluste kovalentses seostumises dimeerideks, mis põhjustavad DNA replikatsiooni vigu ning peatavad bakteriraku paljunemise.
Bakteritsiidne toime avaldub lainepikkustel 254–265 nm. Paljud bakterid hävivad ultraviolettkiirguse mõjul mõne tunni jooksul.
Ta juhib tähelepanu tõigale, et UV-kiirgust kasutatakse desinfitseerimise eesmärgil eelkõige meditsiiniasutustes ja laborites, kuid puhtama õhu ja avatud pindadel paiknevate bakterite hävitamise eesmärgil sageli ka toiduainetööstustes. UV‑lambid lülitatakse sisse tööpäeva lõpus ja lülitatakse välja paar tundi enne tööpäeva algust.
„Eeltoodu on tingitud UV-kiirguse üledooside negatiivsest mõjust inimese tervisele. UV-kiired ei tungi eriti sügavale ja seega sobib ultraviolettkiirgus eelkõige välispindade bakteritsiidseks töötlemiseks. Toiduainete töötlemine UV-kiirgusega ei ole rakendatav ainuüksi seetõttu, et see põhjustab maitseomaduste kõrvalekaldeid,“ lausus Poolamets.
Ministri sõnul peavad kiiritatud toiduained või liittoiduained, mis sisaldavad ühte või mitut toiduaine kiiritatud koostisosa, olema tähistatud sõnadega “kiiritatud” või “töödeldud ioniseeriva kiirgusega”.
„Minu soovitus on vaadata toidupakendilt, ega seda kiiritatud ei ole,“ rõhutas Poolamets.