09.03.2023
Hartlebi provokatsiooni olemus.
Riigikohus otsustas 6. märtsil 2023 ehk päev pärast riigikogu valimisi jätta menetlusse võtmata sakslasest politoloogi Florian Hartlebi ja tema elukaaslase Teele Holmbergi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale, mis tähendab, et Hartleb ja Holmberg jäid 2020. aasta märtsis ehk ligi kolm aastat tagasi Varro Vooglaidi, Markus Järvi ning Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vastu algatatud tsiviilvaidluses lõplikult kaotajaks.
Vaidlus puudutas 9. detsembril 2018 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud ÜRO ränderaamistiku vastast meeleavaldust ja selle kommenteerimist Vooglaiu ja Järvi poolt.
Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu poolt 31. oktoobril 2022 langetatud otsus, millega jäeti sisuliselt täies ulatuses rahuldamata Hartlebi (kohtuotsuses nimetatud hageja 1) ja Holmbergi (hageja 2) kaebus Harju Maakohtu otsuse peale, millega pea täies ulatuses ei rahuldatud nende poolt Vooglaidi (kostja 1), Järvi ning SAPTK vastu esitatud hagisid.
Ringkonnakohus küll muutis ja täiendas osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, kuid resolutsiooni osas lisati vaid otsus jätta rahuldamata Hartlebi ja Holmbergi viivisenõuded ning sellest tulenevalt muudeti resolutsiooni numeratsiooni.
Seega jättis ringkonnakohus kehtima Harju Maakohtu poolt 30. novembril 2021 langetatud otsuse, millega ei rahuldatud Hartlebi hagi ei ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ega ka varalise kahju hüvitamise nõudes ning millega rahuldati vaid ühe väite ulatuses Holmbergi hagi andmete ümberlükkamise nõudes – osas, mis puudutas väidet, et Holmberg saatis oma last konflikti keskmest ära tooma kolleeg Kadri Napritson-Acuna.
“Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus […], kui leidis, et hageja 2 [Teele Holmberg] meeleavaldusele tulek ja seal filmimine kinnitas, et tegemist ei olnud juhusliku konfliktiga, vaid ettekavatsetud ühise tegutsemisega, mida sai hinnata provokatsioonina. Hageja 2 väide, et filmimine kaitseb tema pere parimal viisil […], ei ole veenev ainuüksi seetõttu, et konflikti keskel olnud lapse pidas vajalikuks ära tuua Kadri Napritson-Acuna, kuid mitte hageja 2, kes on lapse ema,” märkis kohus.
Ringkonnakohus jättis rahuldamata Hartlebi kaebuse ka osas, millega ta vaidlustas Harju Maakohtu poolt Vooglaidi vastuhagi rahuldamise. Vooglaid esitas vastuhagi seonduvalt asjaoluga, et Hartleb tembeldas teda meeleavaldusel avalikult fašistiks.
“Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hinnang fašist on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega ning sellise väärtushinnangu avaldamine on au teotav. Hageja 1 rikkus ebakohase väärtushinnangu avaldamisega kostja 1 isikuõigusi ja kostjale 1 tekkis seetõttu kahju,” sedastas kohus.
Riigikohus ja ringkonnakohus otsustasid jätta menetluskulud vastavalt kolmandas ja teises kohtuastmes Hartlebi ja Holmbergi kanda. Varem otsustas Harju Maakohus jätta Hartlebi hagis menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning kohustada Hartlebi kandma menetluskulud ka seonduvalt Vooglaiu vastuhagiga. Ka Holmbergi hagiga seonduvalt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda, välja arvatud eelnevalt osutatud osas, milles kohus hagi rahuldas. Menetluskulude rahalise suuruse nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kuna hagiavalduses seati kahtluse alla suure hulga Vooglaiu ja Järvi poolt portaalis Objektiiv esitatud väidete tõepärasus ja kohasus, kujunes protsess väga töömahukaks. Eriti palju aega nõudis paljude väidete tõendamine. Muu hulgas tuli selleks pingutada nii tunnistajate leidmise kui ka nende menetlusse kaasamise nimel, sest Vabaduse väljaku turvakaamerate videosalvestused olid hagi esitamise ajaks politsei poolt kustutatud. Seda vaatamata asjaolule, et meeleavalduse korraldajaks olnud MTÜ Tark ja Terve Eesti oli koheselt esitanud politseile avalduse Hartlebi tegevuse suhtes menetluse algatamiseks.
Vooglaidi sõnul langetas kohus kokkuvõttes õiglase otsuse, lükates tagasi Hartlebi ja Holmbergi seisukoha, nagu olnuks lubamatu väita, et nad osalesid eelmiste riigikogu valimiste eelsel ajal toona mõlemad erakonda Eesti 200 kuuludes ettekavatsetud provokatsioonis.
Samas kordas SAPTK juhataja, et paralleelselt sisulise otsusega on väga oluline ka see, kuidas lahendab kohus lõpuks menetluskulude rahalise hüvitamise küsimuse. Selle küsimuse peab kohus nüüd lahendama mõistliku aja jooksul.
„Pidades silmas tõsiasja, et oleme olnud sunnitud osalema mitu aastat protsessis, mis on röövinud meilt palju aega, energiat ja raha, on väga oluline, et saaksime seoses protsessi suure mahuga suureks osutunud menetluskulud reaalselt hüvitatud. Vastasel juhul osutub protsess sisulisest võidust hoolimata rahaliseks karistuseks,” märkis ta.
Täna avaldasid Vooglaid ja Järvi vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonile portaalis Objektiiv omapoolsed õiendused. Kokkuvõtteks nendivad Vooglaid ja Järvi, et üks ainus nende poolt esitatud ja seejuures kõrvalise tähtsusega väide, nagu oleks Holmberg saatnud oma last konflikti keskmest ära tooma kolleeg Napritson-Acuna, osutus ebaõigeks.
Iroonilisel kombel järeldub sellisel juhul, et Holmberg käitus veelgi näotumalt kui nähtus Vooglaidi ja Järvi tõlgendusest, sest ta mitte ainult ei jätnud oma last konflikti keskmesse, eelistades ise konflikti filmimist mobiiltelefoniga. Erinevalt Vooglaiu ja Järvi poolt väidetust ei saatnud ta niisugusel juhul last ära tooma ka oma kolleeg Napritson-Acunat, kes läks järelikult last konflikti keskmest ära tooma omal initsiatiivil.
Kõnealune kohtuasi sai alguse 2020. aasta märtsis, mil Hartleb ja Holmberg esitasid toona vandeadvokaadina tegutsenud Robert Sarve esindajana kasutades Vooglaiu, Järvi ja SAPTK vastu kohtule hagi. Juba aasta varem ehk 2019. aasta kevadel nõudsid Hartleb ja Holmberg samuti Sarve kaudu esitatud nõudekirjaga enam kui 100 000 euro tasumist väidetava kahju hüvitamiseks.
Kahjunõuet põhjendati sellega, nagu oleks Vooglaid ja Järvi portaalis Objektiiv avaldatud käsitlustega kahjustanud Hartlebi ja Holmbergi mainet, esitades viimaste kohta seonduvalt 2018. aasta detsembri alguses Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud intsidendiga ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mh väite, et Hartleb ja Holmberg viisid ellu provokatsiooni.
Vooglaiu, Järvi ja SAPTK esindajateks kohtumenetluses olid vandeadvokaadid Ilmar-Erik Aavakivi (LEADELL Pilv) ja Jaak Siim (Cuesta). Kui esimeses kohtuastmes oli Hartlebi ja Holmbergi esitajaks toonane vandeadvokaat Robert Sarv, siis teises kohtuastmes esindasid neid vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild (mõlemad Triniti).