02.10.2024
Eino Vaher
30 aasta eest fosforiidisõja keskmes olnud eestlased on viimatistel vabaduseaastatel Reformierakonna juhitud valitsuste poolt negatiivsete otsuste kobaras nii tümaks tehtud, et enam ei tule keegi selle pealegi, et võiks häält tõsta ja kuidagigi oma meelsust näidata.
Nüüd, mil Kunda lähedal on taas alustatud fosforiidi proovipuurimisi, ei ole peale paari artikli ja mõne Facebooki grupi suurt midagi. Ei lähe hordid kollaste särkide ja plakatitega karjääri aia taha protestima. Ja nii see on iga asjaga. Lastakse endal mitu nahka koorida ning ikka valitakse need tagasi, kes seda teevad.
Siiski on üks mees, kes ei saanud vaiki olla. Ta haaras sini-must-valge lipu ja kolleegi kaasa ning läks.
See mees on EKRE saadik Rakvere linnavolikogus, tuntud maletaja ja maleõpetaja Eino Vaher, kes tahtis koos Kunda kooli kolleeg Kaire ja kahe tema toreda pojaga (mõlemad käivad ka Kunda kooli maleringis) minna vaatama, kuidas see fosforiidi proovide võtmine tegelikult käib. Aga traataiad olid ees. Tõkkepuud samuti. Eino Vaher: „Korraks astusin mõned sammud tõkkepuu taga. Kohe sain valvemajast välja tulnud daamilt pragada. Et mida teie siin teete. Seletasin küll, et ühtegi keelavat silti ju pole… Kahtlustan, ja päris tõsiselt kahtlustan, et sellised sildid on vaid aja küsimus. Automaatidega tunnimehed ja verekoerad samuti. Miljardite eest maapõues peidus olevad maavarad pole naljaasi.
Kohalikega siin-seal pärast juttu ajades tuli fosforiiditeema kuidagi iseenesest jutuks. Üldiselt ollakse kaevandamisele vastu. Leitakse, et lihtinimene sellest mingit kasu ei saa. Praegust valitsust väga ei usaldata. Samas arvatakse, et midagi muuta pole võimalik. Et kõik on kuskil kõrgemal pool ammu ära otsustatud. Lisasin vaid, et endast tuleks ikkagi parim anda. Vähemalt oma arvamus julgelt välja öelda. Sellegagi oldi päri.
Seda, et maapõu keeratakse segi, et kogu elukeskkond halveneb, et põhjavesi kannatab, oldi loomulikult nõus. Üllatavalt, üllatavalt leplikud on inimesed. Sõitsime veel ka ühte taluhoovi. Sealt edasi enam ei saanud. Vastu tulnud majaperemees rääkis, et kord kuus võetakse kohustuslikus korras veeproove. Siiani on kõik normi piires olnud. Väga sõbralik ning heatahtlik mees oli.
Kuulun nende hulka, kes meie praegusest valitsusest hästi ei arva. Mitte midagi ei arva. Kõik see mitmendat aastat kestev majanduslangus, kõikvõimalike maksude tõstmine (seda nimetatakse majanduse juhtimiseks), ametnike armee jätkuv suurenemine. Kõike seda tehakse Brüsselist hoopis kõrgemal asuvate tumedate jõudude vaiksel heakskiidul ja äraostetud ajakirjanike toel. Sellel valitsusel pole mingitki moraalset õigust meie lastele-lastelastelastele kuuluvate maavarade kallale minna. See on ebaeetiline!“
Oma mõtiskluse lõpetab Eino Vaher malelooga: „TPI-s õppides tuli ette ka ülikoolidevahelisi malevõistlusi. Kord mängisin TPI esimesel laual, vastas TRÜ esimese laua poiss Paavo. Seljas kollane särk kirjaga “Fosforiit? Tänan, ei!”
Õiglus võitis. Kaotasin selle partii, kuigi ennast siiani pisut tugevamaks maletajaks pean. Küllap saigi saatuslikuks seesamane särk. Male on 30% ulatuses psühholoogia. Mõtlesin ju mängu ajalgi just sellele särgile. Õigemini sellele, et temal on särk ja minul mitte. Praeguseks on poisist saanud kõrge Brüsselis töötav euroametnik. Päris kaua pole enam suhelnud. Tõesti oleks huvitav teada, mida tema meie praegustest heitlustest arvab.“