02.01.2021
Frexiti plakat “kollaste vestide” miitingul.
Prantsusmaa eurovastased leiavad, et nende riik peab algatama oma “Frexiti”, et rahvas saaks kontrolli oma maa üle tagasi võtta ja lahkuda “kahjulikust, halvavast ja hävitavast” Euroopa Liidust.
Jõuluõhtul sõlmis Boris Johnson pärast mitu kuud kestnud pingelisi kõnelusi Brexiti-järgse kaubanduslepingu ELiga, mis teatud hetkedel tundus läbi kukkunud olevat. Kolmapäeva õhtul muutus peaministri Brexiti kaubandusleping ELiga seaduslikuks pärast seda, kui ta oli saanud päevapealt edukalt alamkoja ja lordide koja nõusoleku. Uus kaubandusleping jõustus neljapäeva õhtul kell 23, asendades peaaegu aasta kehtinud Brexiti üleminekuperioodi.
Lõppkokkuvõttes pitseerib see Ühendkuningriigi täieliku lahkumise EL-ist ning vabastab rahva bloki seadustest ja määrustest – neli ja pool aastat pärast ajaloolist Brexiti referendumit.
Prantsuse valitsus ja eriti president Macron on olnud Brexiti häälekad kriitikud, olles sageli ähvardanud kokkulepped maha hääletada, kui tingimused ei järgi nende punaseid jooni.
Nüüd on Prantsusmaa ellu ärganud „Frexit” – liikumine, mis on loodud selleks, et proovida sundida Prantsusmaad ennast lahkuma EL-ist.
2020. aasta juulis loodud poliitiline liikumine Generation Frexit esitas üleskutse, et Prantsusmaa oleks järgmine blokist lahkuv liikmesriik. Rühm kirjutas Twitteris: “Rahva suveräänne soov elada oma seaduste järgi: Ühendkuningriik uuendab seda põhiõigust, mille Euroopa Liit neilt liiga kaua oli ära võtnud. Las olla järgmine Prantsusmaa – #TakeBackControl, jätame selle kahjuliku, halvava ja hävitava EL-i.”
Generation Frexiti president ja raamatu „ELi majanduslikud illusioonid” autor Charles-Henri Gallois kirjutas Twitteris: “Kui Prantsusmaa on demokraatlik riik, peame ka meie inimestele EL-i liikmelisuse osas hääleõiguse andma. Seda enam, et pärast Maastrichti lepingu hääletamist on liikmestaatuse tingimused oluliselt muutunud!”
Ta postitas ka lingi veebisaidile referendum-frexit.org, mis hoiatab, et pärast Brexitit suureneb Prantsusmaa panus EL-i 5 miljardi euro võrra aastas 29 miljardi euroni, mis on “720 haigla või 14 000 kooli ekvivalent, mis jäävad ehitamata”.
Veebisaidil lisatakse koroonaviiruse pandeemiast tulenev “ELi taastamiskava”, mis “seob Prantsusmaad aastani 2058 ja maksab neile kallilt: neto 40 miljardit eurot. “See on palju enamat, kui siis, kui me oleksime selle laenu otse võtnud. Pealegi ei saa me seda raha tasuta kasutada! Otsustab Euroopa Komisjon.”
Gallois postitas ka säutsu, milles kiideti Boris Johnsoni, väites, et peaminister oli alati valmis ELiga kokkuleppeta lahku minema, hoiatades, et Prantsusmaa peab olema valmis tegema sama “pärast referendumi #Frexit võitu”.
Ta kirjutas: “Pärast #Frexiti võitu referendumil peame valmistuma kokkuleppeta väljumiseks! See võimaldab meil välja tulla palju kiiremini kui meie Briti sõpradel, kes kaotasid aega Theresa Mayga.”
Allikas: Express