Geeniuuringud lükkasid ümber hüpoteesi, nagu oleks pronksiaegse Kreetal ja ümberkaudsetel saartel õitsenud minoilise tsivilisatsiooni juured olnud Põhja-Aafrikas, vahendab Greek Reporter.
“Esimese arenenud pronksiaegse tsivilisatsiooni Euroopas rajasid minoilased umbes 5000 aastat tagasi,” selgitab ajakirjas Nature Communications avaldatud artikkel “Euroopa populatsioon minoilisel pronksiaegsel Kreetal“, kinnitades ühtlasi, et minoilased olid põliseurooplased.
Kuigi uurijad on seni minoilaste päritolu kohta esitanud erinevaid teooriaid, pakub George Stamatoyannopoulose juhitud uuring realistlikumat lähenemist.
Uurijad analüüsisid 4400–3700 aastat tagasi Kreetal Lassithi platool ühte koopasse maetud 37 inimese hammastest leitud mitokondrilist DNAd. Seejärel võrdlesid nad DNA haplogruppe 135 populatsiooniga maailmas, lükates lõpuks ümber sir Arthur Evansi hüpoteesi, mille kohaselt minoilased pärinesid Põhja-Aafrikast.
“Minoilaste kõige lähem sugulus on neoliitiliste ja tänapäeva Euroopa populatsioonidega ning praeguste Lassithi platoo elanikega,” võttis uuring kokku.