23.07.2023
Nigeri ja Itaalia peaministrid Ouhoumoudou Mahamadou ja Giorgia Meloni tippkohtumisel.
Euroopa Liit on kogu aeg püüdnud illegaalset rännet ergutada, mitte ohjeldada, mitmel pool Euroopas võimule tulnud konservatiivid aga üritavad teha kõike, et migrandid ei peaks inimkaubanduse küüsi langema ning saaksid kodumaalgi hakkama.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni ärgitas pühapäeval looma uusi suhteid Euroopa ning migrantide päritolu- ja transiitriikide vahel, kutsudes kokku umbes 20 riigi, Euroopa Liidu ametnike ja rahvusvaheliste organisatsioonide tippkohtumise, mille eesmärk on illegaalse rändevoo ohjeldamine.
Ühepäevane konverents on Meloni algatus, millega ta tahab muuta Itaalia Vahemere piirkonda mõjutavate probleemide lahendamise liidriks. Peamine neist on ränne, kuna Itaalia võtab Euroopa lõunapiiril iga päev vastu sadu uusi saabujaid.
Inimõigusrühmitused kardavad, et see toob kaasa rändevastase poliitika, mis paneb Aafrikale ülesande hoida aafriklasi Euroopast eemal.
Meloni ütles avakohtumisel, et lääne ülbus on takistanud migrantide küsimusele lahendusi leidmast. Ta pakkus välja neli peamist suunda tulevaseks koostööks: võitlus migrantidega kaubitsevate kuritegelike organisatsioonide vastu, rändevoogude parem juhtimine, pagulaste toetamine ja päritoluriikide abistamine.
“Lääs on liiga sageli jätnud mulje, et on rohkem huvitatud õppetundide andmisest, mitte käe ulatamisest,” ütles Meloni. “Tõenäoliselt on see muutnud lahenduste leidmise keeruliseks.”
Ta ütles, et kui voogusid paremini juhitaks, oleks seaduslikule rändele rohkem ruumi. “Ajastul, mil rändeõigusele pööratakse nii palju tähelepanu, ei osuta me piisavalt tähelepanu õigusele mitte olla sunnitud emigreeruma, mitte olla sunnitud oma kodust põgenema, mitte olla sunnitud oma maad ja pereliikmeid hülgama, et uut elu otsida.”
Rooma tippkohtumine toimub nädal pärast seda, kui üks peamisi osalejaid, Tuneesia president Kais Saied, allkirjastas Meloni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kohtumisel vastastikuse mõistmise memorandumi “ulatusliku strateegilise partnerluse” kohta.
Rahalisi üksikasju ei avaldatud, kuid EL on lubanud anda ligi miljard eurot (1,1 miljardit dollarit), et aidata taaskäivitada Tuneesia põdurat majandust, ja 100 miljonit eurot (111 miljonit dollarit) piirikontrolliks, samuti otsingu- ja päästemissioonideks merel ning elamisloata sisserändajate kodumaale saatmiseks. (BNS)