EKRE poliitik Urmas Reitelmann kirjutab sotsiaalmeedias arvamustest ja kirgedest USA kaubatollide ümber.
“Globalistide maailmanägemine on ikka väga valikuline. Loen siin Vabaduspäeva järel uudisvooge ja ei jõua ära imestada, milline seakisa on vallandunud pärast Trumpi soovi taastada võrdsus ja õiglus kaubandussuhetes USA-ga.
Trumpi sõnul sünnib USA tööstus uuesti ning riigi saatus on jälle ameeriklaste endi kätes.
Eurokolhoos teatas eile omapoolsetest vastutollidest USA-le. Esmapilgul jääb mulje, et kuri onu Donald on vaesele EU-le kurja ülekohut teinud. Millest van der Leyen ei räägi, on aga tõsiasi, et USA ja Euroopa liidu vaheline kaubandusbilanss ei ole ligilähedaseltki tasakaalus. Äsja 20% tollitariifidega õnnistatud Euroopa liit müüb aastas kaupa 200 miljardi dollari eest rohkem, kui USA-st sisse ostab. Hiinaga EU veel ei võistle, kuid ebavõrdse kaubanduse kasv USA-ga on viimase kümnendi jooksul peaaegu kahekordistunud.
Samuti on täiesti paigast ära tollitariifid. Mõni näide: Euroopa Liit võttis siiani ameerika autodelt 10% tollimaksu, USA kasseeris aga Euroopa autode eest 2,5% tollimakse. Põllumajandustoodete puhul võtavad eurooplased 3,5% kõrgemaid makse võrreldes ameeriklastega. Oli see õiglane?
Nüüd, mil Trumpi administratsioon ebavõrdsuse vastu samme astub, tõuseb seni privileege nautinud riikidest hala ja hädakisa. Kas kapitalismi üks põhimõtteid ei peitu siiski ka mitte selles, et hea äri tunnus on see, kui mõlemad pooled on rahul?
USA majandus pikas perspektiivis igatahes võidab. Mitmed suurettevõtted on juba teatanud oma tootmise üleviimisest USA-sse. Lugesin hommikul Bloombergist, et näiteks Volvo on sellise otsuse juba teinud. Ettenägelikumad, nagu näiteks Volkswagen, toodab Ameerika turul müüdavad autod juba ammu USA-s.
Üks on selge – globalistlik maailmamajandus, kus kõik on kõikidest sõltuvad, on määratud kaduma ning rahvusriigid peavad enda eest ise hoolt kandma.
Eestil ei ole aga toimuva valguses mingit muret. Reformigrupeering on viimasegi tööstus- ja tootmisbaasi edukalt hävitanud. Eesti ei tooda midagi ja võib tunda end muretuna, kuna pole ka midagi müüa.”
