Kui keegi otsustas veeta viimast 2021. aasta õhtut televiisori ees eesti televisiooni saateid vaadates, siis tunnen kaasa.
Lülitasime ise teleka sisse õhtul, aga jutt käis Niinemetsa suguvõsast, ja vaatasime vaenlaste kanalist vapustavat ukrainlaste etendust „Diesel Show“. Kell 21 naasesime isamaale, et vaadata AK uudiseid. „Uudised“ kestsid 10 minutit, nii et kui ei oleks hoidnud kätt interneti pulsil, siis arvaksime, et Eestis ja maailmas ei toimu midagi. AK-le järgnes „Rahva oma kaitse“, kus kaks taati – üks kiilakas ja teine mitte, muud vahet polnudki – vestlesid omavahel maksumaksja raha eest kaetud laua taga.
Kuna homsest on Venemaal prantslaste šampanja keelatud, siis seda putinismi algatust toetati meil „Sovetskoje šampanskoje“ pudeli lauale löömisega ja igast küljest näitamisega. Kuna mikrofonid olid väga halvasti timmitud või ei olnudki teisi, kostis üksikute artikuleeritult hääldatud sõnadega mõmin, ja nagu võis siiski aru saada, räägiti üsna üldist ja vaimuvaeset teksti. Räägiti nii, nagu ei oleks ees kaamerat, nagu ei toimuks see riigitelevisiooni eetris, nagu ei oleks vaatajaid. Said kokku kaks tavainimest, kel oli teineteisega natuke igav, aga nad pidid midagi vestma. Kui ei oleks laua peal sakuskat, siis ei oleks nendel käsigi kuhugi panna, taldrikud ja pudelid andsid vähemalt mingi liikumise motivatsiooni.
Siis tulid vanakestele külla Pakk ja Pulk (inimesed), kes ei rääkinud samuti mitte midagi huvitavat või pidulikku. Sellele väiksele mõttetule koosviibimisele järgnes ENSV, kus mingil hetkel hakati etendama vist untsu läinud telesaadet ja lauldi tuntud lugusid nõnda mööda ja vastikult, hullemini, kui samas ETV-s paar päeva tagasi poolteist tundi näidatud „liputaja-näita-riista“ Onu Bella. Joriseti mustalt ja jultunult nii kaua, et keegi toas tegi hirmsat nägu, nagu Toompere tuntud kanalite reklaamis, ja kasutas jõhkralt pulti.
Vene kanalitele ka ei tahtnud lülitada, kuigi seal maksab uusaasta meelelahutuse täiuslik tehniline teostus kordades rohkem, kui meil Põhja-Eesti pangast pihta pandi. Kuid need lood ja laulud ei lähe ka mitte.
TV3-s aga oli libe-libe ja siis veel kogu pere kuulis sellist sõna nagu „Huibomägi“.
Kohutav kogemus, aga õnneks üürike.
Ivan Makarov