23.12.2024
Margus Tsahkna ja Kaja Kallas edendavad Euroopa ühist homoagendat.
Välisminister Margus „Johhaidii“ Tsahkna väidab, et Gruusias toimuval olevat juba rahvusvahelised tagajärjed – tema mure on mõistetav, sest tegu on ministri isikliku homoprojektiga, mis tagasi lükati ja eks sellest ka kurjus ja vihkamine. Aga Euroopa Liidu jaoks kisuvad laienemisasjad rappa minema.
EL sai Brexitiga valusa tagasilöögi ning enne seda jäid „ühtsest Euroopast“ kõrvale rikas Norra ja neutraalne Šveits ning ka Island mõtles ümber. Seejärel on Brüsseli impeerium laienenud Itta.
Nüüd aga on tulnud tagasilöögid. Gruusia polnud liikmelisuse nimel valmis loovutama kristlikke väärtusi. Moldovas läks EL-iga ühinemise referendumi vaid läbi häda korda. Häbiväärne on riigipööre Rumeenias, kus ekskommunistid lõpetasid demokraatia mängimise presidendivalimistel. Praegune president Klaus Iohannis peaks juba võimu üle andma, aga valimistulemused tühistanud riigipöördega on ta endiselt võimul.
Euroopa Liiduga tahetakse ühineda, kuid ennekõike majanduslikel ja ka julgeolekulistel põhjustel. Aga majandusliidu ajad on möödas, nüüd muutub eurotoetuste saamisele suunatud ühinemine raskeks, sest praegu on esikohale pandud ideoloogilised nõuded, ennekõike homoseksualismi tunnustamine ja kliimahüsteeriaga kaasaminek.
Ida-Euroopa, sealhulgas Balkanimaad, ühinesid EL-iga just eurotoetuste pärast, võtsid varmalt omaks ka homonõuded ja vihakõneseadused, aga vaid näiliselt, tegelikult elati edasi oma korruptiivset elu – enamikus sellistes maades on võimul endised kommunistid ja nende järeltulijad, kes nimetavad ennast nüüd euromeelseteks liberaalideks ja sotsiaaldemokraatideks, kes neelavad nüüd eurorahasid. Aga nagu näitasid Rumeenia sündmused, on ka neil konservatiivsuse tõustes üha raskem Brüsseli-meelsust demonstreerides korruptiivse elulaadiga jätkata.
Euroopa Liidu uus laienemine on kokku jooksmas, sest kandidaatriikidele ei esitata enam pelgalt majanduslikke, juriidilisi, tehnilisi ja poliitilisi nõudmisi, vaid peamiseks on saanud ideoloogilised nõudmised, ennekõike soo- ja homoideoloogia riiklik tunnustamine, aga ka hüsteerilised kliimanõuded. Need seavad traditsioonilised ühiskonnad raske valikute ette – majanduslikult ja julgeolekult tahaks kuuluda Euroopasse, aga selleks peab eelnevalt lammutama oma traditsioonilise rahvusliku ja usulise tausta. Pole siis ime, et suurtest lootustest Euroopale loobuvad paljud riigid siiski Brüsseli ideoloogiale allumast, nagu seda tegi Gruusia.
Brüssel aga on pärast Brexitit eriti kättemaksuhimuline, ta on võtnud suuna föderalismile ja totalitarismile, on ära õppinud käteväänamise ja nüüd ka võimupöörete korraldamise liikmesriikides. Euroopa Komisjon võib talle vastu astunutele mõnes asjas järele anda, aga mitte kunagi ideoloogilistes küsimustes, nagu oli näha varem Poola ja nüüd Ungari puhul. Ursula von der Leyen peetakse eriti kättemaksuhimuliseks tegelaseks.
Euroopa Liidu laienemine hakkab ilmselt lõppema, sest mida enam ida poole, seda rohkem põrkuvad „liberaalsed väärtused“ kokku traditsiooniliste väärtustega ja kasvab vastuseis homolippude lehvitamisele. Venemaa on selles mängus omaette nähtus, aga konflikt on siiski lääneliku ruumi pere- ja homoväärtuste vahel. Kuna Lääne-Euroopas pääsevad üha enam võimule konservatiivid, siis pinged vaid kasvavad.
Gruusia on esimene tõsine vastuhakkaja ja sellest ka Johhaidii raev.
Uued Uudised