01.03.2022
Plakat Haagi kohtu ees.
Leedu justiitsminister Ewelina Dobrowolska ütles, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuröri otsus algatada uurimine “Ukraina olukorra kohta”, kuhu Venemaa alustas ulatuslikku sissetungi, on liikumine õigusemõistmise poole.
“Leedu kasutab esimest korda Rooma statuuti ega jäänud Ukraina suhtes ükskõikseks. Ilmselgelt mõistab reageerimiskiiruse tähtsust ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör. Mul on hea meel, et oleme astunud ühe sammu õigluse poole,” ütles minister Dobrowolska esmaspäeva hilisõhtul avaldatud kommentaaris.
“Venemaa ja Valgevene juhtkonna sõja- ja inimsusvastased kuriteod ei saa jääda vastuseta,” lisas ta.
Leedu pöördus sel nädalal Moskva ja Minski toime pandud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude pärast Haagi prokuratuuri.
Prokurör Karim Ahmad Khan ütles uurimise avamise avalduses: “On tugev alus arvata, et Ukrainas on toime pandud nii sõja- kui ka inimsusevastaseid kuritegusid.”
Prokurör vaatab üle olukorra alates 2014. aastast, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare ning Ida-Ukrainas algas sõda Kiievi valitsuse ja venemeelsete separatistide vahel.
“Arvestades tüli teravnemist viimastel päevadel, kavatsen tagada, et uurimine hõlmaks ka minu asutise jurisdiktsiooni alla kuuluvaid uusi väidetavaid kuritegusid, mille on toime pannud mis tahes osapool tüli ajal Ukraina mis tahes osas,” ütles ta.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus on juba eeluurinud kuritegusid, mis on seotud Euroopa-meelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega Kiievis Maidani revolutsiooni ajal aastatel 2013–14, samuti väidetavate kuritegude kohta Krimmis ja Ida-Ukrainas.
2020. aasta detsembris teatas tollane ICC prokurör Fatou Bensouda, et uurimine leidis viiteid selle kohta, et “Ukrainas on toimunud mitmesuguseid sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega samaväärseid tegusid, mis kuuluvad kohtu jurisdiktsiooni alla”.
Kohtu prokurörid ei olnud aga seni palunud kohtunikel täielikku uurimist läbi viia. (BNS)