Eesti inflatsioon on jaanuaris 2026 Euroopa kontekstis hullumeelselt kõrge. Statistikaameti esialgsetel andmetel tõusid Eesti veebruari tarbijahinnad võrreldes 2025. aasta sama kuuga 3,2 protsenti ning võrreldes jaanuariga 0,75 protsenti. Jaanuaris oli aastane tarbijahinnaindeksi kasv korralik kirves ehk 3,7 protsenti.
Asi on halb, imaginaarse majandustõusuga hooplev pooletoobiste valitsus on elu täiesti pekki keeranud. Oleme Euroopas oma häda ja viletsusega kolmandal kohal. Siin on võrdlus värskeimate andmetega Eurostati harmoniseeritud tarbijahinnaindeks HICP jaanuar 2026, kinnitatud andmed:
Eesti HICP (jaanuar 2026): +3,8% aastaga, Eurostat’i kinnitus, varem Statistikaamet andis 3,7% kohalikku THI-d, aga Euroopa võrdluseks kasutatakse HICP-d.
Euroala (eurotsoon) keskmine: +1,7%, huvitav tähelepanek, Euroopas inflatsioon koguni langes detsembri 2,0%-lt ja saavutas madalaim tase alates septembrist 2024.
EL keskmine: +2,0%, detsembrist oli 2,3%.
Eesti on euroala kõrgeimate seas
Kõrgeimad inflatsioonid jaanuaris 2026 Eurostati andmetel:
Rumeenia: +8,5% on kõrgeim EL-is.
Slovakkia: +4,3%.
Eesti: +3,8% kolmas koht, olenevalt tabelist.
Madalaimad:
Prantsusmaa: +0,4%.
Taani: +0,6%.
Soome ja Itaalia: +1,0%.
Eesti inflatsioon on seega üle kahe korra kõrgem kui euroala keskmine (1,7%) ja märkimisväärselt kõrgem kui endistes arenenud riikides nagu Saksamaal (2,1%), Prantsusmaal või Itaalias.
Põhjused ja kontekst: toidukaupade ja alkoholi hinnaralli on peamine vedaja, toidukaupade aastane tõus ~4,5%, alkoholi ja tubaka ~3,2%.
Maksutõusude laostav mõju, käibemaksu muudatused 2025 on endiselt tunda, aga kui need välja arvata, jääb Eesti inflatsioon ~3% kanti (sarnane Lätile ja Leedule).
Euroala üldine aeglustumine tuleb energiahindade langusest (-4,0%) ja teenuste inflatsiooni pidurdumisest (3,2%), samas kui Eesti energiahindade mõju on väidetavalt väiksem ja toidu/teenuste surve suurem.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 03.03.2026