10.07.2020
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan – mees, kes otsustas muuseumi mošeeks muuta.
Ateistlikus Läänes ei tundu kuulsa Hagia Sophia muutmine mošeeks eriti kedagi häirivat, küll aga on mures religioossemad õigeusumaad.
Gruusia patriarhaat kutsus Türgi võime üles näitama üles tarkust ja mitte muutma Hagia Sophia peakirikuhoonet taas mošeeks, jättes selle muuseumiks.
“Täna oleks tark samm, kui Hagia Sophia jääks endiselt erapooletuks alaks,” seisis Gruusia patriarhaadi neljapäevases avalduses, milles rõhutatakse, et Gruusia õigeusukirik seirab kiivalt selle hoone ümber toimuvat.
“Oludes, kus inimkond seisab arvukate üleilmsete väljakutsete ees, on kristlaste ja moslemite vahel heatahtlike suhete hoidmine väga tähtis,” arvas patriarhaat.
Hagia Sophia ehitati 6. sajandil kristliku Bütsantsi impeeriumi peakirikuks, kuid Osmanid muutsid sellepärast Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal mošeeks.
Hagia Sophia muuseumiks muutmine oli Türgi Vabariigi rajaja Mustafa Kemal Atatürgi tähtis reform.
Üleskutse Hagia Sophia taas mošeeks muuta on pahandanud kristlasi ning tekitanud pingeid ajalooliselt vaenujalal olevate NATO liitlaste Türgi ja Kreeka vahel. Ateena jälgib teraselt Bütsantsi pärandi käekäiku Türgis.
“Ma loodan, et president Erdoğan ei tee midagi, mis Türgit sügavalt kahjustaks,” ütles Kreeka välisminister Nikos Dendias. “See monument on üle elanud paljut ja naaseb alati, ent Türgi maine saab tõsise hoobi.”
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan lausus mullu, et Hagia Sophia muutmine muuseumiks oli “väga suur viga”.
Hagia Sophia võidakse mošeeks taastada juba 15. juuliks, mil riik tähistab nurjunud riigipöördekatse neljandat aastapäeva. Lääs ei tundu aga sellest eriti häiritud olevat – igastahes pole kriitikat eriti kuulda, ei riigipeade ega teiste kristlike kirikute poolt. (BNS-UU)