14.11.2019
Hanno Pevkur
Teisipäeval kerkis Riigikogu täiskogus saalis välisteenistuse seaduse muutmise eelnõud arutades esile eriskummaline probleem – miks ei sisalda seadus kooselus olevaid diplomaate, sealhulgas näiteks ühest soost koos elavaid inimesi.
Reformierakonna liiget Hanno Pevkurit vaenas küsimus, et välisteenistuse seadus ei tunne ja ei käsitle kuidagi elukaaslasi: „Elukaaslase mõiste tegelikult on meil ju toodud näiteks kaitseväeteenistuse seadusesse, samamoodi on see riigihangete seaduses, prokuratuuri seaduses, avaliku teenistuse seaduses. Ja ma ei räägi antud juhul isegi, kas tegemist on siis registreeritud kooseluga või mitte, vaid ma räägin elukaaslasest.“
Ta märkis, et välisteenistuses on elukaaslase küsimus oluline teema, praegu on välisteenistuse seaduses “kaasas olev abikaasa”. Aga elukaaslasest ei räägita. „Kas äkki oleks mõistlik ikkagi diplomaatidele võimaldada ka perekonna neid mudeleid, kus ei olda registreeritud abielus, vaid lihtsalt elatakse koos, on ühised lapsed?
EKRE saadik Anti Poolamets ütles, et väliskomisjoni istungil kerkis päris teravalt üles Valdo Randpere ja teiste poolt küsimus, et kuidas nüüd ometi nii, et ainult abiellunud inimesed võivad saada neid seaduses ette nähtud hüvesid – ikka koosellujad ka, arvasid nemad, ja loomulikult samast soost partnerid.
„Sellele lisaks ütles komisjoni liige Valdo Randpere, et juhul kui riik ei arvesta üksnes abiellujaid ja jätab koosellujad mängust välja, siis need teenistujad peaksid pöörduma riigi vastu kohtusse. Kuidas te sellesse suhtute ja mis siis peale hakata, kui Randpere õhutab ametnikke riiki kohtusse andma kooseluseaduse alusel?“ küsis Poolamets välisminister Urmas Reinsalult.
Minister vastas, et valitsus seda vajadust ei näinud sellisel kujul.
UU