01.12.2020
Võrdsusidee on suuresti pärit Marxilt ja Engelsilt.
“Üha suurem võrdõiguslikkus peab meid oma ideaalis viima üha enama kõigi kõigiga võrdsuse poole. See näib olevat ka meie kaasaja valitseva ideoloogia ideaal. Paraku, see on realiseerimatu ideaal ja unistus. Meie reaalsus nullib sellise ideaali ära. Kes sellise jama välja mõtles, see on mulle teadmata. Tark ta igatahes polnud.
Kuidas nullib? Me elame siin läänes valdavalt kapitalismis – meie tootmine on kapitalistlik. Kapitalism on oma olemuselt aga paljus meritokraatlik, mitte demokraatlik. Nimelt rakendatakse tööle ja edutatakse inimesi esmaselt nende võimekuse alusel. Võimekuse mõõduks on kapitalismis inimeste kasumlikkus ettevõtjale, seeläbi riigile ja ühiskonnale. Ja see on igavese ebavõrdsuse kehtimine ühiskonnas, sest inimesed ühiskonnas pole oma kasumlikkuse poolest võrdsed ja alati on ühed seeläbi eelistatumad kui teised.
Eelistatud on need, kes toovad enam kasumit. Ja vähem eelistatud on need, kelle tulusus on madalam (kes on noored, harimatud, kogemusteta, paljude lastega, vanad, haiged, puudelised jne.) Ükski kapitalist ei palka endale tööle ega eduta tööalaselt vähem võimekaid – see vähendab kasumit ja halvimal juhul lõppeb pankrotis.
Niisiis, meie valdav majandamisviis ise välistab igasuguse võrdõiguslikkuse ja võrdsuse kui ideaali. Ja seda põhimõtteliselt.
Loomulikult on alati erandeid – keegi otsustab kusagil mõne madala tootlusega isiku tööle võtta, tehes seda oma puhtast altruismist. Lisaks saab riik ise oma seadusandlusega sellesse objektiivsesse paratamatusesse sekkuda ja kehtestada, et eelistatud peavad olema vähevõimekad. Kuid selline altruism ja riiklik sekkumine, mis on kasuks ehk mõnedele vähemvõimekatele, on ühiskonnale ja riigile tervikuna kahjumlik.
Seda kapitali poole pealt. Võimu poole pealt eelistatakse võimu juurde aga neid, kes on pädevamad looma kapitalile keskkonda, mis võimaldab kapitalil suuremat kasumit teenida. Nii kapital kui võim lähtuvad kasumlikkusest.
Meie kaasaja tootmisviis ja selle alusmõte – kõik määrab kasum – kehtestab alatise ebavõrdsuse ja ühtede eelistamise teiste ees. Kõikne võrdsus nii kapitaliga ümber käimise kui võimu juures, nagu idealistid seda endile ette kujutavad, oleks ühiskonnale majanduslik tagasiminek, kui mitte kollaps. Ükski tervemõistuslik ei peaks seda tahtma.
Jah, võib ju võidelda tuuleveskiga, mille nimi on Kapitalism, aga… kas see ka tark ja hea mõte on, kas see ka hea tulemuse annab, see on iseküsimus.”
Harri Kingo, poliitikavaatleja