Harri Kingo: nad on oma võlakirjadega hädas

Võlakirjade reklaam valitsuse poolt on läbinud juba kolm etappi. Alguses rõhuti võlakirjadest saadava kasumi peale – ostke, et kõva protsent on, lausa 3,3. Kuid kiiresti selgus, et sellest äbarikust kasumist võetakse 22% ära, et inflatsioon on kiirem kui 3,3% ning hinnatõus poodides veel palju kiirem. Jutud raha kasvatamisest lõppesid kiiresti.

Uus väide oli enam mitte teenitavast suurest kasumist, vaid oma raha säilitamisest, alles hoidmisest. Võlakirjad olevat selleks suurepärased. Paraku kõik, kes on vähemalt 4 talve koolis käinud, oskasid välja arvutada, et nende raha võlakirjades ei säilu, vaid väheneb. Ja otse katastroofiliselt. Et võlakirjade ostmine oma raha alles hoidmiseks on kahjumlik tehing.

Viimane abinõu ja õlekõrs on nüüd jutustada rahvale suurest patriotismist, mis peaks innustama inimesi oma raha võlakirjade vastu ära andma. Olevat uhke tunne jne. jms. On aga selge, et seegi variant on ette läbi kukkunud. Liberaalide valitsused on ise hävitanud igasuguse usalduse endi vastu – liiga palju ja liiga ülbelt on rahvale valetatud. Patriotismi legend ei tööta. Eestit armastatakse, aga valitsust vihatakse.

Päris huvitav, mida nad järgmiseks välja mõtlevad? Millega nad veel meelitavad rahvast oma raha ära andma? Andma ei teagi milleks?

Või kas tõesti saavad tõeks halvimad ennustused – nad teevad nad riigile raha laenamise meile kõigile kohustuslikuks? Nagu see oli Stalini ajal, mil inimestele anti palga asemel obligatsioone, mida aga kunagi välja ei ostetud. See variant on väga nõder – eraomand pidi meil ju puutumatu olema, või mis? Ei ole enam? Selle võib lihtsalt ära võtta?

Mulle näib, nad seal Toompeal on oma võlakirjade ideega vägagi suuresti hädas.

Harri Kingo