15.11.2020
Rahvas arvab nii.
“Jutt on liberaalide ja opositsiooni pingutustest, et vahendeid valimata see abielu käsitlev rahvaküsitlus ära jätta.
Miks nad on nii närvis selle pärast, see on selge küsimatagi – nad kaotavad sellel küsitlusel ja nad teavad seda ette. Ning kogu nende promotud “progressiivne ideoloogia” koos nende endiga varuseb põrmu.
Ainus nende võimalus kaotust vältida on mingil moel püüda see küsitlus ära jätta. Eks nad siis selle nimel rabelevadki, sest rahva eelistusi muuta ja panna rahvas sellist abielu solkimist pooldama on liberaalide jaoks täiesti lootusetu unistamine.
Protsendid teleekraanil on üheselt selged. Kuid need on ilmselt vaid eestlaste arvamust kajastavad numbrid, sest vaevalt et suurem hulk venelasi Kanal2 uudiseid jälgib ja seal oma arvamust seal avaldab.
Teatavasti on aga venelased veelgi suuremad igasuguse homonduse vastased ja kui läheb rahvaküsitluseks, tulevad vastuseks liberaalide jaoks veelgi halvemad numbrid.
Olgu lisatud, et liberaalide argumentatsioon rajaneb kahel puhtal valel.
1. Esimene vale on, et homod on meil rõhutute staatuses. See on aga liberaalide puhas vale. Nimelt pole meie riigis homod kuidagi represseeritud, ahistatud, tõrjutud ega alandatud. Neil on täpselt samad õigused, mis on normaalsetel inimestel. Pole ühtegi seadust, mis teeks kuidagi vahet hetero- ja homoinimestel. Mitte ainsatki.
Õiguslikult on need kaks kategooriat inimesi absoluutselt võrdses staatuses. Kui keegi räägib, et homod pole oma õiguste poolest heterotega võrdsed, siis üks kahest – ta on kas lihtsalt väga loll või ta valetab teadlikult.
2. Väide, et riik peab lubama homodel abielluda, sest nad armastavad teineteist. Vastan: see on puhas absurd. Riigi jaoks pole teineteise armastamine põhjus lasta kahel inimesel abielluda. Kogu meie seadusandluses pole normi, mis reguleeriks armastust ja kohustaks riiki midagi tegema kellegi armastamise pärast.
Riik lihtsalt armastusega ei tegele, seda ei tuvasta, ei kontrolli ega reguleeri. Pole isegi normi, mis kohustaks vanemaid oma lapsi ja lapsi oma vanemaid armastama. Nad peavad teatud tingimustel teineteise eest hoolitsema, aga riik nende armastust seejuures ei tuvasta ei küsi, ei kontrolli, ei reguleeri.
Abiellumisel ei küsita heteroinimestelt, kas nad armastavad teineteist. See pole riigi jaoks mingi põhjus abiellumiseks. Miks peaks riik seda äkki küsima homodelt ja homode puhul nende armastusega arvestama!?
Riik armastusega ei arvesta ega kedagi selleks ei kohusta. Oma 12 aastase töökogemuse põhjal Perekonnaseisuametis kinnitan, et kordagi pole ei mina ega ükski mu kolleeg üheltki paarilt armastuse kohta midagi küsinud. Abiellujatelt küsitakse täiesti muud: kas nad tahavad abielluda? Vaid seda küsitakse. Ja ei küsita midagi armastuse kohta. Kui vastus tahte kohta abielluda on jaatav, paar abiellubki.
Miks nad abielluda tahavad, see pole riigi asi. Kas need kaks ka teineteist armastavad, seda ei küsi ega kontrolli keegi mitte kunagi. See pole lihtsalt võimalik.
Homode põhjendus abiellumiseks, et nad teineteist armastavad, on täiesti mõttetu (kui mitte teadvalt täiesti valelik) argument, miks riik peaks neid lubama abielluda. Homod ja nende esivõitlejad võiksid tutvuda meie seadustega, mitte mõttetusi seletada.
Need on liberaalide kaks avalikku valet.
Mis kogu selle liberaalide jandi juures mind rabab ongi see nende avalik, häbitu valelikkus. Oli ju alguses nende kindel kinnitus, et kooseluseadus ei puuduta abielu. Vale aga varises ja nad olid ise sunnitud tõe välja ütlema – selle taga oligi otsene soov meil homoabielu kehtestada.
Nii oli ja nii on. Ma mõtlen siin: miks ma peaksin liberaale siiralt usaldama, kui nad mulle otse ja varjamatult valetavad? Ma ei peagi. Ma ei saagi.
Liberaalid on juba seoses selle rahvaküsitlusega saanud suure lüüasaamise eetilisel tasandil, paljastades oma valelikkuse. Jääb vaid see nende kaotus vormistada ka õiguslikul tasandil.
“Valel on lühikesed jalad,” sõbrad-liberaalid. Sibage oma lühikestel jalgadel, kuidas vaid jaksate – tõde saab teid kätte niikuinii!”
Harri Kingo, poliitikavaatleja