Harri Kingo opositsiooni ponnistustest – seekord valge kampsun ei päästa

“Vaadeldes opositsiooni praegust meeletut rabelemist ja hädakisa ajakirjanduses on minu pilt asjadest järgmine.

Tegelik teerull, mis ähvardab opositsioonist üle sõita, on loomulikult selle hiiglasliku rahapesu uurimine Eestis ja USA-s. Opositsioon seda protsessi kuidagi tõkestada ega takistada ei saa. Käed on lühikesed. Jõud on nõrguke.

Freeh’d rünnatakse, kuid tema on rahapesu uurimise suhtes üldse olematu ja kõrvaline tegelane. Tema ülesanne on rahapesu uurimise suhtes täiesti marginaalne – leida võimalused, et uurimise lõppedes saaks ka Eesti riik mingi osa võimalikust kompensatsioonist.

Uurimise teerull aga liigub vääramatult opositsiooni suunas. Neil pole muud teha kui selle vastu võidelda, kuidas nad vaid saavad. Et nad uurimise vastu pole võimelised midagi tegema, siis on nad suunanud oma võitlemised EKRE, Freeh ja Martin Helme vastu.

Opositsiooni kõikide pingutuste eesmärk ja lootus on kukutada valitsus. See annaks opositsioonile võimaluse saada võimule ja seega ka saada paremad võimalused rahapesu uurimise takistamiseks. Võim riigis lubaks neil loota pääsemist süüdistustest, et nad on rahapesu võimaldajatena selles rahapesus osalised. Otse sama öeldes: kurjategijad.

Selles komejandis, mida opositsioon korraldab, on kaalul mitte lihtsalt mõnede opositsiooni leeri kuuluvate persoonide isiklik staatus, vaid opositsiooni kui terviku saatus. Kui peaks selguma, et opositsiooni kuuluvad erakonnad on saanud rahapesust kasvõi mingitki kasu, siis… siis on opositsiooni erakondadega ka sisuliselt lõpp. Kogu opositsioon võib selga panna valged kampsunid – see neid krahhist ei päästa. See raha mingisse kilekotti ära ei mahu ja ämma säästudega kapi põhjas seda ära ei seleta.

Seda nad võitlevad – ja otse oma elu eest. Neid võib selles tegevuses mõista. Kuid see võitlus on olnud edutu. Nn. erikomisjonide ühisistungid ja Martin Helme umbusaldamine on opositsiooni viimased kaotatud lahingud. Need ei ole opositsiooni kuhugi viinud. Need on olnud iseendale jalga tulistamised.

Näis, mida nad järgmiseks välja mõtlevad.”

Harri Kingo, poliitikavaatleja