27.09.2020
Sotsid esindavad Riigikogus poliitilist kultuuritust.
“Indrek Saar teatas, et inimeste eraelu üle otsustamine referendumil ei ole kohane vabale ühiskonnale.
Tuletame aga endile ja Indrek Saarele meelde, et kõrgeim võim kuulub rahvale. Riik on see institutsioon, kelle abil rahvas seda oma kõrgeimat võimu teostab. Abielu kui eraelu üks vorm on väga rahva asi. Ning selline eneseregulatsioon on väga omane vabale ühiskonnale – on otse möödapääsmatu, et vältida kaost ja krahhi.
Kui rahva eneseregulatsiooni poleks, poleks enam olemas ka ühiskonda – oleks lihtsalt rahvas kui inertne inimmass. Abielu on vaba ühiskonna üks eneseregulatsiooni vorme.
Kui peaks tõesti nii olema, et eraelu üle otsustamine pole enam rahva asi ja rahva esindus- ning täitevorgan riik sellega ei tegele, siis tuleks kõik abielud tühistada, sest see on just rahva võimu teostav riik, kes registreerib ja kinnitab abielu. Mis tähendab, et abielu kui institutsioon kaob üldse. Keegi pole enam kellegagi abielus.
Ma kardan, Indrek Saar ei saanud ise aru, millise lolluse ta välja ütles ja talle plaksutanud sotsid ei saanud aru, millise tobeduse peale nad plaksutasid.
Pealiskaudsel vaatlemisel on see nii ilus – on olemas vabade inimeste vaba ühiskond, kus inimesed moodustavad igasuguseid liite just nii, nagu nad ise tahavad ja neile pähe tuleb. Ei mingeid regulatsioone – kõik jääb vaid inimeste endi südametunnistuse asjaks. Minnakse kokku, minnakse lahku, elatakse nagu just tahetakse ja kellega tahetakse.
Selline olukord on vabadus üksnes idioodile. Igale mõistusega inimesele on selline olukord vabaduse vastand – totaalne kaos.
Perekond on ühiskonna nurgakivi ja abielu kui mehe ja naise liit on riigi – rahva kui kõrgeima võimu esindusorgani – garantii kõigile pere liikmetele. Jah, kuni peres on armastus, see pere püsib. Kuid armastuse jahenedes ja lõppedes pere mõraneb ja laguneb. Üksnes ainelised huvid peret kui armastusel püsivat inimkooslust koos ei hoia.
Kui pere laguneb, siis on see just rahva esindusinstitutsioon riik, kes asub pere suhetesse ja tegemistesse ning hoolitseb, et kõigi kaotused pere lagunemisel oleksid minimaalsed. Esmaselt just laste kaotused. Riigi vahendusel hoolitseb rahvas oma üksikliikmete heaolu ja jätkusuutlikkuse eest. Pere saatus on väga riigi – rahva esinduse asi.
Ühiskond pole üksikindiviidide, vaid on pereüksuste kogum. Üksik olemine on harv ja inimene on looduse enese poolt määratud endale teda täiendavat poolt otsima ja igatsema. Vaid perekonnad kui sugupoolte liidud on ühiskonna kestmise ja arengu alus ning tagatis. Perekond on kanal, mille kaudu kultuur ja teadmised jõuavad ühest põlvkonnast teise.
Perekond on see esmane inimühendus, kus omandatakse eetilised väärtused ja kogetakse ning õpitakse reaalseid inimsuhteid.
Abielu on seejuures perekonna juriidiline vormistus, kodu on sellise abielu (abi elu – mehe ja naise teineteist abistava elu) reaalse elamise koht.
Mees ja naine ei saa kunagi loota täielikule vastastikusele mõistmisele. Nad on erinevad. Kuid see on hea, sest nad täiendavad just erinevatena teineteist ja kuigi nende ühiselus esineb isiklikke vastuolusid, suudab perekond ühiskonda alal hoida ja taastoota. Abielu on institutsioon, mis tasakaalustab sugupoolte erinevusi, hoolitsedes samal ajal tsivilisatsiooni ja kultuuri püsimise eest ning kindlustades sellisena rahva jätkumise.
Abielu on kõigi iniminstitutsioonide ema, sest see viib otse pere ja kodu loomisele ja säilitamisele ning on ühiskonna struktuuri alus. Hävitades abielu me hävitame ühiskonna algse struktuuri. Abielu ja perekonda mõistetakse ju iidsetest aegadest alates ühiskonna algse rakuna, esmase struktuuriüksusena. Just abielu, sealsete inimsuhete ja pere ühtsuse läbi mõtestatakse ja mõistetakse suuremate sotsiaalsete struktuuride olemasolu, suhteid nendes ja toimimist.
Kui inimkehas tema rakud lagunevad, inimene sureb. Kui ühiskond lagundab oma esmase raku – abielu institutsiooni – ühiskond sureb.
Abielus ja perekonnas väljendub inimese enesesäilitamise instinkt sotsiaalsel tasandil. On tappev seda instinkti maha suruda, põlata, hävitada. Abielu kui sotsiaalne institutsioon on inimkonna üks suurimaid saavutusi. Me oleksime kaootiline kari üksikindiviide, kui meil poleks selliseid algseid sotsiaalseid institutsioone nagu abielu, perekond, kodu.
Olgu. Võiks kirjutada veel sada miljonit rida abielu, pere ja kodu väärtusest, aga need sada miljonit ja enam rida on juba ammu tarkades ja heades raamatutes kirjas. Sotsid võiks neid raamatuid vahel lugeda.”
Harri Kingo