30.06.2016
KESKERAKOND
Britid läitsid süütenööri, mida kustutada pole enam võimalik.
Britid on oma sõna öelnud. Vabadus on kalleim vara ja iseolemist ei saa kinkida võõrriikide bürokraatidele, kes pügaks kõigi euromeeste habemed ühesuguseks ja muudaks lapsed sootuteks monstrumiteks. Keeldude ja käskude maailm, kus lokkab põhjendamatult elukorralduse üleregulatsioon, tekitab vabameelsetes protesti ning ka parimad või siis õilsamad mõtted riikidevahelisest ühistegevusest on saanud selleks korraks ruineeritud.
Mis siis nüüd juhtuma hakkab ja kuidas elu edasi kulgeb? See erutab eelkõige neid, kes on teinud panuse rahvusriikide kadumisele ja seaduste unifitseerimisele, arvestamata rahvuste ja kultuuride eripära. Vabad kultuurrahvad, kes on suutnud kõikidele raskustele vaatamata säilitada oma väärikuse, saavad nägijaks ning tunnetavad ohtu oma olemasolule. Riikideüleste organisatsioonide plaan uusorjandusliku maailmakorra kehtestamiseks sai Suurbritannias esimese tõsise tagasilöögi. Pinged kasvavad Prantsusmaal ja juba ka teises riikides.
Ka suur hulk Eesti elanikke on tunnetanud, et Euroopa Liit ei vasta tegelikkuses ootustele ning toitub puugina rahvusriikide suveräniteedist, kuni on imenud neist välja viimsed elumahlad. Oleme jõudnud arusaamisele, et meie kaasmaalastest võõrvõimukummardajate mesimagus jutt on osutunud uinutavaks valeks, tembeldades populistideks kõiki neid, kes vähegi oma maast, kultuurist ja elukeskkonnast hoolivad. Meid, kes me tahame tagada oma kultuuri ja rahvuse säilimise läbi aegade, süüdistatakse võõraviha ja sõjahüsteeria õhutamises, eraldatuse propageerimises ning lühinägelikkuses ja eraklikkuses.
Need süüdistused ei ole aga kaugeltki vettpidavad. Tahame lihtsalt, et igal rahval oleks oma elamisvääriline kodumaa, kus ta saaks tunda end turvaliselt ja tahaks ning oskaks tõrjuda imperialistlike röövvallutajate demokraatiaekspordi-plaane. Ei ole usutav, et ükski Eesti elanik tahaks oma kodumaale NATO baase ja nende ülemvõimu, ega ka me idanaabri diktaati ja elukorraldust. Me tahame olla ise oma maa peremehed, ja meil on selleks õigus. Mitte miski ei tohi meid takistada normaalsete majandus- ja kultuuriliste suhete loomisel teiste riikide ja rahvastega. Me peame saama ise vabalt oma koostööpartnereid valida, mitte täitma kellegi käske või alluma hirmutamisele.
Vegeteerijate oht – riiklik iseolemine
Jürgen Ligi on meeltesegaduses kirjutanud: Idaraha nautivad parteid juba juubeldavadki üle Euroopa ja ka Eestis kõlab õõnes riigi tagasi võtmise ja Euroopa hullumeelsuse lõpetamise jutt, mille taga ei ole ühtki praktilist ideed ega kooliharidustki.
Mis vahet on variseril, kes naudib rahvusriigi hävitamist ja müütab end lääne raha eest? Kui Reformierakonna ministriteks kõlbavad ilma sotsiaalse elukogemuseta ja bakalaureusekraadiga poliitbroilerid, siis on rahval oma elu korraldamiseks piisavalt haridust, jääb veel ülegi.
Me mõistame nende isikute hirme, kelle heaolu ähvardab iseolemine. Nad on isekad tegelased, kes pole peale lõualõksutamise suutnud oma elus kärbsepesagi teha, viiest rikkamast riigist rääkimata. Nad suudavad vegeteerida ainult maksumaksjate järjest hullemast ahistamisest ning toetuvad võõrvõimule, kes näeb meie maas ainult strateegilist platvormi konfliktisituatsioonide lahendamisel.
Britid läitsid süütenööri. Seda kustutada ei ole võimalik. See, mis peab juhtuma, juhtub kindlasti.
Harry Raudvere
Autor on ettevõtja, sotsiaalteaduste magister ja Nõmme Raadio omanik.
FOTO: PM/EMF