01.01.2024
Alates 2018. aasta esimesest päevast ootan igal vana-aasta õhtul kerge ärevustundega keskööd, kui peaks kõlama eesti hümn. Tollal seda ei juhtunud, tegemist oli kohutava šokiga, tuju oli nullis ja tundus, et riik ongi üle võetud, sest tollane p.resident Kersti Kaljulaid sarjas igas oma esinemises eesti rahvast. Et nii halb rahvas, milleks talle siis oma riik?
Kindlasti oli tookord hümni ärajätmine meie kahepalgelise riikliku ringhäälingu poolt kooskõlastatud ka Kadrioruga, nii et teha pärast seda alatust suuri silmi ja öelda „oi, ma ei teadnudki, et pärast minu esinemist hümn ei kõla!“ oli hale ja naeruväärne. Ja isegi kui oleks tõesti nii – mis „president“ see selline on, kes ei tea, et tema riigis tühistati uusaasta keskööl riigihümn.
Kuna EV lahkuva 2023. aasta valitsus oli erakordselt valelik ja rahvavaenulik, iseäranis eestlaste vastu tige, ja praegune riigipea oli üsna tagasihoidlik oma rahva eest seismises, oligi karta, et oma multikultistumise ja rahvusriigi lammutamise indluses jäetakse hümn nüüd jälle ära. Ilmselt just selle kartuses raiuti ETV paberist programmi Eesti Vabariigi hümn eraldi kulureana.
Ja see kõlaski!
Enne seda rääkis president Alar Karis, et meile on vajalik „riik, mis on oma inimeste jaoks“, et keel ja kultuur peavad kestma, et „hoiame ühte, nagu mesilaspere“, et „meist ei saa ründeriiki“, kuna vaenlane ei julge rünnata NATO liiget, ja soovis rohkem eneseusku meile kõigile. Toetav, lootustandev ja rahustav uusaastatervitus oli.
Lõpp hea, kõik hea.
Aga olgu meile kõigile hoiatuseks too 2017/2018 kesköö, kui selgus, kuivõrd kerge on eesti rahvalt tähtsaim sümbol ära võtta. Sama sundimatult võetakse meilt koos sümbolitega ükskord ära ka riik.
Hoiame Eestit! Head Uut Aastat!
Ivan Makarov