Samal ajal kui Putini armee sooritab Ukrainas sõjakuritegusid, tõstavad Eestis ja mujal Läänes pead liberaalsed tegelased, kes üritavad mingi müstilise “opositsioonilise vene rahva” kaitsmise sildi all sanktsioonide survet nõrgendada.
Küllaltki palju on kuulda olnud juttu, et sanktsioonidega tehtavat liiga mitte Putinile ja tema lähikondlastele, vaid “vene rahvale”, kes ometigi on lasknud ja laseb Vene armeel Ukrainas märatseda. See “vene rahvas” aga ongi valdavalt Venemaa võimsuse toetaja, Punaarmee ülistaja ning “ukraina fašistide” vihkaja.
Meil on oma Eesti kogemus ka olemas – punatanki kõrvaldamisega ujus välja terve seltskond venekeelseid ja -meelseid paduputiniste ning ka juunikommunistliku hingega eestlasi, muuhulgas ka Keskerakonna tipust ja sotside seast. Kogu Lääne kogemus ütleb, et isegi sinna kolinud venelased on hingelt suuršovinistid edasi.
Ometigi jätkub mingite müstiliste “Vene opositsionääride” otsimine, leidmine ja kaitsmine – kuigi ei Nemtsov, Navalnõi, Ksenija Sobtšak ega keegi teine pole kunagi suutnud Venemaal tõsiselt võetavat ja massiliseks muutuvat vastasrinda luua, seda ka ajal, mil mingi demokraatiaalge Putini-Venemaal veel olemas oli.
Propagandist Ilmar Raag kirjutab: “Probleem, mis vajab ikka veel lahendust, on seotud nende vene kodanikega, kes on Putini režiimi vastased, aga ei soovi hakata põgenikeks, vaid määratleda ennast kui Vene opositsionääre. Ka neid on tegelikult miljoneid. Nad on meie sõbrad, sest nende poliitiline identiteet vastandub Vene impeeriumile, kuid vormiliselt on neil taskus Venemaa Föderatsiooni pass. Niisiis ei ole miski lihtne. Vene poliitilise identiteedi suhtes eitav hoiak on väga okei. Meil on selleks moraalne õigus, aga samal ajal peab iga meie tegevus eelkõige aitama meie liitlasi Vene kodanike seas. Eriti siis, kui nad on vähemuses.”
Muide, ka Eesti IT-sektor kirjutas oma kirjas valitsusele, et siinsed Vene kodakondsusega IT-töötajad, keda ettevõtjad tahavad siia kinnistada, olevat “õige mõtlemisega”. Kust nad seda teavad? On need inimesed valmis esinema vastava avaldusega suures meedias? Kardetavasti nimetavad paljud venelased ennast poole suuga opositsionäärideks pigem selleks, et saaks Läände jääda, meie poliitikud ja ettevõtjad, kellele on vaja odavtööjõudu, aga levitavad seda putini-vastasuse müüti jõuliselt.
Eestis kerkis esile Riigikogu liige ja on olemas Euroopa Parlamendi saadik, kes kaitsevad suurvene ideoloogiat ja Raag otsib kusagilt müstilist vene opositsionääri? Ka terve rodu võimupoliitikuid Katri Raikist Kristina Kallaseni kutsuvad üles mõistma “vene hinge”, samas kui see hing sülitab häbenemata eestlaste hinge täis.
Raag ütleb veel: “Näiteks mitmeid punamonumente ei taju venelased austusena kommunistlikele maailmavaatele, kuivõrd see on nende identiteedi poliitilise mälu komponent. Meie praegune tegevus tähendab seega tegelikult nõudmist, et venelased teeksid muudatusi oma identiteedis.”
Propagandist võiks üles ärgata – nõukogude võim, Punaarmee, Stalin ja “maailma vabastamine fašismist” on vene potis kõik koos ja ära segatud. Ja kui Raag kritiseerib nõudmist, et venelased teeksid muudatusi oma identiteedis, siis tähendab see sisuliselt seda, et Eestis peaksid hoopis eestlased oma identiteeti muutma, näiteks hakkama punatanki armastama.
Eesti on juba ülevenestunud, siia pole uusi “vene opositsionääre” vaja; Eestis elavad Vene kodanikud valisid Putinit meelsamini kui nende rahvuskaaslased Venemaal; putinlik osa Eesti venelaskonnast näitas punatankiga seoses, et nad toetavad pigem Kremli ning vilistavad eestlaste tunnetele – seega lõpetatagu Eestis venelastele õigustuste otsimine. Räägime sel teemal edasi, kui Venemaa tänavad on Putini- ja sõjavastaseid täis.
Uued Uudised