29.07.2024
Helle-Moonika Helme kõnepuldis.
Saate tegelikult kõik aru, et mitte midagi ei ole muutunud. Suruti läbi see põhiseadusvastane automaksueelnõu eelmise valitsuse ajal ja nüüd tehakse siin sedasama uue vana valitsuse poolt.
Meil oli just äsja siin puldis rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Me küsisime temalt palju küsimusi. Küsisime ka väga konkreetseid küsimusi, aga tema vastused olid kõik sellised: “Ma arvan, ma julgen arvata, ma kipun arvama.” Teate, maksutõusud peaksid juhinduma ikkagi millestki muust kui ühe endise rahandusministri arvamusest. Siin on palju tähelepanu juhitud sellele, et ei ole tehtud mõjuanalüüsi ei selle seaduseelnõu puhul ega ka paljude teiste puhul. See on juba epideemiline nii vana kui ka uue vana valitsuse puhul.
Kõik need kõlavad sõnad, mis kõlasid, üks nendest oli, et riik on ühishüve. Ah nii? Et isegi siis, kui see riik sind selle valitsuse kätega paljaks koorib, peaks see olema sulle ühishüve. Me näeme praegu – iga päev on uudistes –, kuidas ettevõtjad lähevad pankrotti, ettevõtted panevad uksi kinni, inimesed ostavad massiliselt kinnisvara välismaale, Hispaaniasse. Kõigil on sellest ühishüvest juba täiesti ükskõik, sest sellel ei ole enam mitte midagi ühist ja see ei ole ammu enam suuremale osale Eesti inimestest mingi hüve.
See eelnõu jätkuvalt ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega, aga nagu me näeme, see ei häiri mitte kedagi. Ei häiri see riigikogu juhatust, ei häiri see koalitsioonisaadikuid, kes teadlikult rikuvad põhiseadust selle automaksu järjekordse läbisurumisega. Ei häiri see presidenti, õiguskantslerit, õiguskaitseorganeid. “Mis riik see on?” küsib rahvas, küsivad inimesed tänaval, poes, kodudes. Mis riik see on, mis ei tegutse enam ammu enam oma rahva huvides, oma rahva heaolu ja oma inimeste toimetuleku nimel, vaid on pööranud oma rahvale selja.
Inimesed seal valitsuses, koalitsioonis, inimesed, mis teil viga on? Miks meil on vaja valitsust, kes oma rahvast vaenab, piinab, vaeseks teeb, rõhub ja keda ei huvita grammigi, kuidas inimesed elavad, mida nad soovivad, millest unistavad? Sellest, mis on tegelikult inimeste arvates riigi eesmärk.
Selle automaksu eelnõuga seoses on põhiliselt rõhutatud kahte eesmärki. Üks olevat keskkonnaeesmärk – noh, see on ju tegelikult puhas vale, sest mingit teaduslikku tõestust, et see kuidagi meie keskkonda parandaks, ju ei ole. Ja teine on avalikult välja öeldud riigikassa täitmine. Nagu me teame, riigikassa puudujääk, kui sellest rääkima hakati … See on jälle väga huvitav, et kui meilt läks ära rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, siis tema rääkis siitsamast puldist, kuidas tema jätab maha väga korras riigirahanduse. Siis oli järgmine rahandusminister Annely Akkermann, kes ka täna siin midagi konkreetselt meile rääkida ei osanud, ainult arvas, kippus arvama ja teadis arvata ja julges arvata. Ja nüüd järsku meil selgub, et hakati siin juba mõni aeg tagasi rääkima, et riigieelarve puudujääk on 1,2, siis juba 1,5, 1,7, nüüd on juba 2 miljardit. Huvitav küll, kust see tuli? Mina ütlen teile, et see on teadlikult tekitatud riigieelarve puudujääk ja see on see hind, mille Eesti rahvas maksis Kaja Kallase kõrge koha eest Euroopa struktuurides. Ja nüüd tuleb see uus vana valitsus ja tahab sisse seada uued maksud, läbi suruda selle äärmiselt rahvavaenuliku automaksu ja käia veel kord selle rahaga või selle rehaga üle inimeste taskutest. See on tegelikult äärmiselt kuritegelik, rääkimata sellest, et kogu see nende riigivalitsemine oli ja on äärmiselt ebapädev ja küüniline.
Tegelikult kogu selle mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on läbinisti, sügavalt väär ja täiesti vastuvõetamatu, sest nagu me teame, on Eestis inimeste õlule langev maksukoormus juba niigi ebaõiglaselt kõrge. Selle täiendav tõstmine on seega lubamatu, eriti veel sellise tõsise majanduslanguse ajal ja kõigi nende kriiside ajal. Me teame ju tegelikult, et automaks kaudselt on ju kütuseaktsiisi näol juba olemas. Kütuse hinnast moodustavad aktsiis ja käibemaks juba üle poole. Igasugune püüdlus kasutada riigivõimu selleks, et survestada – tänapäeval on ilus öelda sõna “nügida” muidugi – maksude abil inimesi oma eraomandist loobuma, see kõik tegelikult peaks olema ühes õigusriigis välistatud.
Ja üks eelnõu lähte-eeldus, see nii-öelda keskkonnateema, mis nagu aitaks inimesi survestada mootorsõidukite kasutamisest loobuma, see on tegelikult ju ilma igasuguse teadusliku aluseta ja seega täiesti põhjendamatu, et mitte öelda valelik. Tegelikult, austusest eraomandi puutumatuse vastu, peaks mitte olemasolevaid makse tõstma ja uusi makse kehtestama, vaid makse ulatuslikult langetama. Ma tuletan teile meelde, et EKRE valitsuses olles me seda ka tegime. See töötas ja me jätsime Kaja Kallase esimesele valitsusele tervelt 8,3%-lise majanduskasvu ja seda kriisi ajal. Kus on see nüüd?
Helle-Moonika Helme, EKRE