15.09.2025
Helle Moonika Helme
Kui keegi veel pisutki usub, et meie tervishoius on suures plaanis asjad korras, siis paraku saab iga päevaga selgemaks tõsiasi, et kõigi nende aastate jooksul, mil eesti inimeste elu on olnud „kindlates kätes”, on sellesse elutähtsasse sektorisse hiilivalt nagu vähkkasvaja sisenenud korruptsioon, ametkondlik mugavus ja raiskamine.
Suviste sündmuste valguses sai Eesti avalikkus teada, kuidas pidevast rahapuudusest hädaldav tervisekassa juhtkond ja ametnikud, kes inimeste ravimiseks ilma bürokraatia ja kerjamiseta sentigi ei taha välja anda, lasksid šampanjal voolata omaenda uhkeid suvepäevi pidades. Kokku kulutati paari päeva jooksul ära peaaegu 150 000 eurot! Samal ajal võime näha sotsiaalmeedias ahastavaid üleskutseid annetada raha harvikhaiguste küüsis vaevlevate inimeste ravimite ostuks, beebide operatsioonideks, haiglatele seadmete muretsemiseks ja milleks kõigeks veel… Seejuures me ei räägi teinekord isegi suurtest summadest, vahel on küsimus mõnes tuhandes eurost, et inimese kannatused saaksid leevendatud, beebi elupäästva operatsiooni või lastehaigla vajaliku monitori kätte. Ehk kui mõelda, mida reaalselt oleks võinud ära teha inimeste heaks kasvõi sellesama suvepäevade prallele kulutatud rahaga, siis mina küll tahaksin teada, kas selles süsteemis siis ühtegi südametunnistusega inimest enam ei tööta, kes oleks püsti tõusnud ja öelnud – jätame selle peo ära ja suuname raha inimeste ravimisse!
Minister Joller teatas juba kevadel, olles vaevalt ametisse astunud, et ega patsiendi rahulolu olegi primaarne, kõige olulisem on ikka, et süsteem töötaks. Nüüd siis nägime, kelle heaks süsteem meil põhiliselt töötab – ikka iseenese ja ametnike mugava toimetamise nimel. Pärast seda skandaali oleks oodanud, et ometi võetaks midagi ette ja keegi ka reaalselt valitsuses vastutaks! Aga kus sa sellega. Valdkonna eest vastutavad ministrid on Reformierakonna valitsustes ennastunustavalt tegelenud küll 20 erineva soo ja transinimeste õiguste eest võitlemisega, aga normaalsete inimeste ravijärjekorrad aina pikenevad, raviraha kaob kui mutiauku ning ainus, mida eesti inimene praeguse ministri suust on kuulnud: ärge tülitage meid siin mingi köha ja punniga. Guugeldage endale diagnoos ja mis põhiline – vaktsineerige, vaktsineerige, vaktsineerige. Või muidu võtame teie õigused ise oma laste vaktsineerimise üle otsustada üldse ära. Töö selle nimel igatahes juba käib!
Ja siis küsib eesti inimene täiesti õigustatult: kuhu minu raha läheb? Raha, mida palehigis teenitakse igapäevast tööd rügades ning mille pealt ettevõtjad kõrgete energiahindadega tapetult, vaevu hingitsedes veel riigile kuhjaga makse maksavad. Riik aga, nagu teame, kulutab seda teatavasti laialt igale poole. Miljardid sõtta? Pole probleemi. Miljardid tuulikutele? Pole probleemi. Miljardid Rail Balticule? Pole probleemi. Aga oma inimestele? Pole teil vaja midagi.
Üks esmapilgul hoomamatu, aga siiski oluline detail meie ravirahade puuduses ja ravijärjekordade pikenemises on muuseas fakt, et viimase kolme aastaga on tervisekassas kindlustatute arv suurenenud 68 556 inimese võrra ehk siis suuremas osas Ukrainast, aga ka mujalt maailmast tulnute arvelt, kes on esitanud avalduse ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kõik vastava kaitse saanud inimesed saavad automaatselt ravikindlustuse ja ligipääsu meie tervishoiuteenustele. Mis omakorda vähendab oma inimeste võimalusi arstile pääseda ja lisab meie arstidele koormust. Ja siis saavad just eestlased minister Jollerilt hurjutada, miks nad tunglevad EMO ukse taga…
Reformierakonna, sotside ja Eesti200 valitsemine on viinud Eesti tervishoiu süsteemsesse kriisi. Keeruline on ületöötanud meditsiinitöötajatel, ministri ärahirmutatud patsiendid ei julge enam arsti juurde minnagi, mille tulemusena haigused ja vaevused süvenevad. Kuid millega tegelevad ministeeriumis hästimakstud ametnikud? Töötavad ministri juhtimisel välja eutanaasiaseadust. Et kui kellegi piinad ikka väljakannatamatuks muutuvad, siis tuleb seesama riik heategijana appi ja pakub lahkelt võimalust vähemalt piinadeta elust lahkuda.
Tundub kole? Ongi kole. Paraku korrumpeerunud ja püstloodis langeva toetusega valitsus teisiti ei oskagi. See on nüüd juba kõigile selge.
Mis on lahendus? MUIDUGI EKRE!
Helle-Moonika Helme
