05.12.2024
Helle-Moonika Helme.
Kolmapäeval arutleti Riigikogus alusharidusseaduse üle ning EKRE saadik Helle-Moonika Helme juhtis tähelepanu sellele, kuidas igasuguse keelelise aluspõhjata vene laste suunamine eestikeelsesse lasteaeda või kooli raskendab hoopis eesti laste olukorda.
Helle-Moonika Helme: “Mina keskenduksin sellele, mis mulle isiklikult ja laiemalt meie fraktsioonile ja tegelikult ka käies mööda Eestit ringi, suheldes üldse inimestega, õpetajatega silma on jäänud. On tehtud üks muudatusettepanek, kus öeldakse, et kui on valdavalt teiskeelsed lapsed kusagil piirkonnas, siis võiks olla Eesti lastel ikkagi õigus saada omakeelset õpi- ja kasvukeskkonda, et nende haridus ei kannataks. Seda ettepanekut Haridus- ja Teadusministeerium ründas kuidagi eriti raevukalt ja väitis koguni, et see on põhiseaduse vastane.
Uuringud nimelt näitavad, et kui rühmas on üle 10% muukeelseid lapsi, siis see tähendab, et tavasuhtlus ja mäng ei käi seal rühmas enam eesti keeles, samuti kannatab nende Eesti laste areng ja õpe, sest õpikiirus teiskeelsete tõttu langeb, õpitase langeb ja kannatajaks nii ongi Eesti lapsed. Rääkimata sellest, et üleüldine suhtluskeskkond nii mängides kui omavahelises suhtluses läheb üle vene keelele. See on nimelt päriselu ja see on praktika, rääkigu siis ametnikud või poliitikud mida tahes.
Tõepoolest, me peame üle minema eestikeelsele haridusele ja eestikeelsele Eestile, aga me ei tohi selles protsessis ohverdada tervet põlvkonda Eesti lapsi, nende haridust ja arengut. Kui asja tahta teha õigesti, siis peaks teiskeelsetele lastele kõigepealt eraldi spetsiaalse metoodika ka tegema selgeks eesti keele põhialused, ja alles siis panema nad kokku Eesti lastega. Siis see töötaks.
Aga niimoodi, et me lükkame kõik kokku, kuulutades, et lapsed on võrdsed – teate, see on lihtsalt alatu internatsionaalne demagoogia. Algusest peale oleks pidanud selle reformi läbi viima nii, et vene õppekeelega koolide lasteaiad oleksid läbinud selle transformatsiooni, rakendades selleks spetsiifilisi metoodikaid, eestikeelsed õppe- ja kasvatusasutused oleks pidanud jääma eestikeelsele haridusele üleminekust puutumata.
Sinna oleks saanud teise emakeelega laps alles siis, kui ta on valmis ja võimeline eestikeelses keskkonnas hakkama saama ja õppima ja nõuetekohaselt arenema. See oleks motiveerinud rohkem ka neid lapsevanemaid kui ka lapsi ja oleks olnud õiglane kõigi suhtes. Praegu aga pugedes mingi võrdsusprintsiibi taha, solgitakse ära eelkõige senine eestikeelne haridus ja selle tase üleüldiselt.
Täiesti jabur on HTM-i põhjendus, et soov õpetada Eesti lapsi eraldi paneb halvemasse olukorda teiskeelsed lapsed – ei pane. Just see, et nad visatakse lihtsalt vette, ujuge välja, vaadake, kuidas te hakkama saate, on neile halb. Kui neile päriselt õpetada korralikku eesti keelt korraliku metoodikaga intensiivõppe korras – need kogemused on maailmas ju kõik olemas –, ja seejärel alles suunata nad kokku Eesti lastega, ja sada protsenti eestikeelsesse keskkonda, siis oleks see kõigile päriselt võrdselt hea.
Kahjuks on bürokraadid läinud lihtsamat teed. Kuna seadus ütleb, et nüüd meil on kõik lasteaiad ja koolid eestikeelsed, siis hoolimata sellest, et suur osa oli reaalselt enne vene õppekeelega asutuses, siis nüüd lihtsalt paneme Eesti lapsed sinna endisesse vene õppekeelega lasteaeda või kooli, kui nad seal lähedal elavad, ja mingit abi neile ei anna, ei eraldi õpperühma ega toetuse näol, siis mis laste võrdsetest õigustest me siin üldse räägime? Selles keskkonnas areneb ainult venekeelne võrdsus ja Eesti laste eest, nende hakkamasaamise ja arengu eest ei seisa keegi. Raamistik on lihtsalt selline, et ülejäänud lapsed teevad neile vähestelegi Eesti lastele ruttu selgeks, mis keeles elu tegelikult siin lasteaias mängides või koolihoones ja selle ümber käib.
Me teame, et see probleem on terav mitte üle Eesti, õnneks veel. Kuigi valitsus on viimase kahe aastaga siia tassinud ja lubanud sisse slaavlasi ja need venekeelsed on koondunud just piirkondadesse, kus juba varem oli eestlastel probleeme omakeelse keskkonnaga, nimelt Ida-Virumaale ja Tallinnasse. See tähendab teravat probleemi just neis piirkondades, just nimelt Eesti laste jaoks. Ja on kuritegu väga paljude Eesti laste vastu, et neilt on eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all ära võetud võimalus üldse eesti keelt kuulda suuremas osas päevast, rääkimata, et neil oleks tagatud normaalne eestikeelne areng.
Kuidas me siis saame tahta, et nendest kasvaksid täiskasvanud, kes viiksid ellu meie põhiseaduses sätestatut, ehk et säilitada eesti rahvast, keelt ja kultuuri üle aegade? Jah, kõik lapsed on võrdsed. Aga nüüd kujuneb olukord, kus mõned on ikka võrdsematest võrdsemad – ja nimelt venekeelsed lapsed, kellel on kõik õigused minna ükskõik millisesse kooli või lasteaeda, nõuda seal, et eestikeelsed lapsed kas õpetaksid neile oma kohaloluga eesti keelt, või õpiksid ise ära vene keele, et neid üldse mängu võetaks.
Nagunii me näeme ka, kuidas Eesti riigiasutused võtavad juba nüüd eelistatult tööle pigem vene emakeelega noori, et näidata, kuidas kõik on nii tublid ja kuidas nad on kõik meie inimesed. Aga Eesti laps ja Eesti noor jäetakse selle internatsionalismi viljelemise valguses vaeslapse ossa. Nii palju siis võrdsusest. Ja kuna Eesti laste eest seismise muudatusi siin seaduseelnõus ei toetatud, siis meie fraktsioon teeb ettepaneku alushariduse seaduseelnõu 419 teisel lugemisel katkestada.”