Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Helle-Moonika Helme: kas ja millal kavatseb praegune Eestis valitsus sünkroniseerida oma poliitikat USA uue poliitikaga?

-
22.01.2025
Helle-Moonika Helme.
© UU

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis esitas EKRE Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michalile rea küsimusi selle kohta, kas ja kuidas Eesti kavatseb pärast Donald Trumpi ametisse astumist riiklikku poliitikat muuta, aga sai vastuseks, et Reformierakond paneb vanaviisi bidenlikul kursil edasi.

Helle-Moonika Helme: “Esmaspäeval meie kõige suurema ja olulisema liitlase, nagu te olete ise jõudnud ka sedastada, USA presidendi Donald Trumpi esimene tööpäev tõi kaasa terve rea märgilisi otsuseid. Nii kavatseb Trump tugevdada sõnavabaduse kaitset ja loobuda taastuvenergeetika toetustest, aga astuda näiteks välja ka WHO-st ning lõpetada ametiasutustes igasugune niinimetatud mitmekesisuse poliitika.

Samuti peatas Trump näiteks avamere tuuleparkide planeeringud, põhjendades seda asjaoluga, et need on kallid ja elusloodust kahjustavad, mida nad ka on ja mida ka meie siin Eestis oleme kogu aeg rääkinud. Ta viis koheselt Ameerika välja Pariisi kliimaleppest, sest see kahjustab riigi majandust ja inimeste toimetulekut ja heaolu, mis ongi kõigile normaalselt mõtlevatele inimestele, mitte väärideoloogiate viljelejatele, kogu aeg selge olnud. Samuti tühistas ta Bideni jampsliku korralduse, mille kohaselt pooled uutest sõidukitest pidanuks 2030. aastaks olema elektrimootoriga. Igaüks võib osta endale täpselt sellise auto, nagu ta soovib, ütles ta oma kõnes ja rahvas juubeldas.

Ameerikast äsja naasnuna võin kinnitada, et seal tõepoolest ei kiusata inimest selle alusel, kas ja millise autoga ta sõidab ega diskrimineerita autokasutajaid mitte mingil moel ja ühiskond on selle võrra vägagi elutervem ning sõbralikum. Igasuguste sooidentiteetide kohta ütles Trump oma kõnes, et tema juhitav valitsus kavatseb tunnustada vaid kahte sugu – mehi ja naisi, mis sai kõige suurema ja kõige pikema aplausi osaliseks, mis omakorda näitab, et rahval on ebanormaalsustest kõrini.

Need on need väärtused ja väärtusruum, kus meie suurim liitlane hakkab järgmised neli aastat, ja ma olen kindel, et ka kauem, toimetama. Kas ja millal kavatseb Eesti praegune valitsus, kes on ennastunustavalt põhjendanud iga oma tegevust sellega, et me peame tegutsema suurima liitlase väärtusruumiga sünkroonis, ümber hindama oma tegevust energeetika, aga ka immigratsiooni ja eriti muidugi ebamoraalsete ja ebanormaalsete sooideoloogiate rakendamise osas?”

Teise küsimuse raames jätkas Helle-Moonika Helme: “Ma mõistan, et teil on aeg-ajalt raske olla, aga selles üleüldises mõttes, nagu te ise nii kangesti rõhutate, te nüüd jäärapäiselt üritate ikka elada taas teises universumis, kui maailma üks suurimaid majandusi kavatseb hakata elama. Ja no eriti nüüd, kui president Trump on pidanud oma kõne, mis kohati oligi justnagu EKRE programmist maha kirjutatud, sest ta on konservatiiv nagu meie ja ka eelkõige oma riigi patrioot nagu meie.

Sellest hoolimata, teie vastusest hoolimata ma ikkagi sooviksin teada, kuidas Eesti teie kui peaministri juhtimisel hakkab nüüd selles uues maailmas edasi liikuma. Ameerikas näiteks ennistatakse tööle kõik sõjaväelased, kes täiesti ebaõiglaselt vabastati töölt, kuna nad keeldusid end vaktsineerimast ainetega, mis ei olnud läbinud senini vaktsiinidele nõutud teadusuuringuid. Nad ennistatakse tööle ja makstakse välja ka kogu saamata jäänud palk selle aja eest.

Ma küsin: kas meil kavatsetakse sama teha ja taevani kisendav ebaõiglus hüvitada inimestele, kes samuti oma põhiseaduslikke õigusi järgides keeldusid end süstimast ning seetõttu vallandati? Kaitseväelased, aga ka politseinikud, õpetajad, meedikud ja paljud teised, kelle senine elu ja teenistus hävitati riiklikul tasemel. Ja selle terrori läbiviijaid premeeriti, nagu näiteks tolleaegset Kaitseväe juhatajat Heremit kohaga relvatööstuses, kuhu praegu ka riik suunab ja plaanib suunata tohutult maksumaksja raha.

Ja lõpuks: te olete küll haaranud kinni sellest ainsast õlekõrrest, mis võiks kuidagi sobituda USA president Trumpi plaanidega, ja selleks on julgeolek. Räägite 5% SKP-st kulutamisest julgeolekule, samas, Eesti on kogu aeg täitnud neid kriteeriume, mida NATO liikmelisus nõuab, erinevalt teistest Euroopa riikidest. See siiski ei ole takistanud näiteks president Ilvest kindlas kõneviisis väitmas, et kui me vikerkaarelippu vardasse ei tõmba ja homoabielu ei seadusta, siis NATO meid ei kaitse. Kuidas sellega siis on? Kas hakkame ka nüüd lähtuma poliitikast, et on ainult kaks sugu, sest muidu NATO meid ei kaitse? Astume WHO-st ja Pariisi kliimaleppest välja, sest muidu ameeriklased meid ei kaitse, või kuidas? Meie muidugi teeksime seda kõike, aga teie?”