04.06.2025
Helle-Moonika Helme Riigikogus.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme peaminister Kristen Michalilt selgitust selle kohta, miks on valitsus riigi nii hullusti laostanud.
Helle-Moonika Helme: “Olukord riigis on väga hull. Eestis möllab pidurdamatu hinnatõus ja aastas on hinnad tõusnud 4,6%. Hinnad rallivad inimeste ostujõul eest ära. Me oleme seda teile siin korduvalt ja korduvalt rääkinud, aga teie kordate ikka oma seda mantrat, et inimestele jääb rohkem raha kätte. 26 maksu olete tõstnud, juba ette tõstnud, ja on olnud eeldus, et selle ja järgmise aasta jooksul aktsiiside, lõivude, trahvide tõus saab olema enneolematul määral. Me oleme teile kogu aeg öelnud, et see ei jätta inimestele rohkem raha kätte, aga teie kasutate poliitilises retoorikas poolikuid tõdesid ja ei räägi kaotajatest ja tõusvate maksude varjatud mõjust.
Aga et seda üleüldist poliitilist ilukõnet vältida, ma küsin teie käest täiesti konkreetselt. Teie väidate, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Näiteks võtame konkreetse näite. Kahelapseline pere, kus mõlemad vanemad teenivad netopalka 1300 eurot kuus ja nende kulud on igakuiselt circa 200 eurot kütusele, 500 eurot toidule, 100 eurot elekter ja 600 eurot üürile. Käibemaksu ja aktsiiside tõusuga kallinevad kõik need kulud. Ja ma küsingi, kas te saate konkreetselt öelda, kui palju see pere võidab või kaotab järgmise aasta jooksul teie kõikide maksupakettide tõttu.”
Kuna peaminister arvab, et riigis on kõik parimas korras, tuli Helle-Moonika Helmelt kordusküsimus: “Siin me nüüd siis oleme. Teie ütlete, et palgatõus on see, mis veab inflatsiooni, aga need on omavahel täiesti nagu sellises seoses, nagu uss sööb oma saba. Ehk ikkagi need teie kõrgemad maksud põhjustavad hinnatõusu, hinnatõus suurendab inflatsiooni, see jälle vähendab reaalpalka, mis omakorda vähendab elatustaset. Investeeringud vähenevad, töökohtade loomine pidurdub ja see kõik viib selle olukorrani, kus Statistikaamet, kes muidu esitab hea meelega valitsusele meeldivalt statistikat, siis näiteks reedel avaldatud andmetel majandus isegi nende prognooside osas mitte ei kasva, vaid on vähenenud 0,3%. Ehk et valitsuse eelnevad prognoosid panid mööda tervelt 140 miljoniga.
Ja 13 kvartalit järjest on Eesti majanduslanguses olnud, oleme täielik punane latern Euroopas. Konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp ütles eile Kuku raadio intervjuus, et olukord on väga nutune. Tema prognoosid erinevalt näiteks Eesti Panga prognoosidest on olnud ikkagi täpsed. Eesti Pank on muuseas kogu aeg prognoosidega mööda pannud. Kui te riigijuhina eelistate ise elada nendes ilusates valedes ja arvate, et riigi kodanikele valedega pilti ilustades teete head, siis tegelikult see ei ole küll asi, mis oleks riigi peaministrile kohane. Kui te teete seda teadmatusest, on asjad halvasti, aga kui te teete seda meelega, siis on tegelikult probleem veelgi suurem. Äkki lõpetaks selle pooltõdede, valede esitamise ära ja teeks iseendale reaalsuskontrolli ja hakkaks rääkima asjadest nii, nagu nad on.”
Peaministrit kritiseeris ka Mart Helme: “Me elame tõesti erinevates maailmades. Teie elate mingis ulmemaailmas ja me oleme reaalses maailmas. Ja reaalne maailm ütleb väga selgelt, et maailma majandus tervikuna on praegu retsessioonis ja no ega Eestil ei saa siis teistmoodi minna. OECD prognoosid Eestile on muide väga nutused, ja ma neid usaldan rohkem muidugi kui Eesti Panka, mis koosneb teie propagandistidest.
Aga ma küsida tahan hoopis teisel teemal. Kuna te olete teinud julgeolekust oma niisuguse leivanumbri, siis puudutame nüüd toidujulgeoleku teemat. Ja toidujulgeoleku puhul on meil praegu seis selline, et Eesti toodab ajakirjanduse andmetel umbes pool siin vajaminevast kartulist. Me ei suuda ennast varustada loomalihaga, me ei suuda ennast varustada sealihaga. Meil on teraviljatoodang sõltuv sellest, kuidas on parajasti aasta. Kui on hea aasta, jäädakse kergelt plussi, kui on halb aasta, ollakse miinuses. See tähendab seda, et kui on halb aasta, me võime ka teravilja osas jääda sõltuvaks sisseveost. Ja nii me võime tuua välja terve hulga muid – me enamikku köögivilju ei tooda ise piisavas koguses.
Ja kui me nüüd paneme ennast sellesse praegusesse julgeolekuolukorda, kus ei ole välistatud sellised olukorrad, kus me oleme blokaadis ükskõik mis põhjusel, on see sõda, on see mingisugune majanduse kokkuvarisemine, on see finantsturgude kokkuvarisemine. Siin väga palju erinevaid variante on, kõik ei pruugi olla sellised, et kohe pommid kukuvad. Julgeolek on ta nii või teisiti. Siis vaatamata sellele, et meil on olemas niisugune asi nagu varude agentuur – mille käivitasin muide mina siseministrina –, meil tekib olukord, kus meie toidujulgeoleku osas oleme väga haavatavas olukorras. Ja minu küsimus on nüüd, kas valitsuses on kaalutud selles olukorras ka seda, et peatada või olla valmis peatama teatud tingimustes elanikkonna toiduainetega varustamiseks ka teatud europiirangute ja muude bürokraatlike piirangute rakendamine, et ka väiketootmine saaks leevendada seda toidukriisi, mis võib meid tabada?”