Riigikogu liige Helle-Moonika Helme (EKRE) pidas eile kõne haridus- ja teadusminister Liina Kersnale (Reformierakond) endise ministri Mailis Repsi (Keskerakond) korruptiivsete tegevuste kohta esitatud arupärimise asjus.
Helle-Moonika Helme:
See on omamoodi kõnekas, et me peame kolm kümnendit peale iseseisvumist ikka veel rääkima korruptsioonist sellisel kujul, nagu me nägime mõned kuud tagasi haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) ning mis oli põhjuseks, et mina ja Jaak Valge ning tegelikult kogu EKRE fraktsiooni nimel andsime sisse arupärimise, mis puudutas juhutnut HTMi haldusalas.
Tegelikult on see miski, millest me ideaalis isegi ei peaks enam rääkima, mis peaks olema ammu unustatud, meie ühiskond tervikuna peaks juba ammu olema nii arenenud selles suunas, kus valitud, kutsutud ja seatud eliidil isegi ei tuleks pähe midagi sellist teha, ei tuleks pähe millelegi sellisele üldse mõelda. Ja isegi kui, siis peaks olema elementaarne, et niimoodi mõtleja annaks piltlikult öeldes juba sellise tekkinud mõttepojakese eos endale vastu näppe ja ütleks – ei , sa ei tee seda! Ja sama loomulik peaks olema see ka kõigile ümbritsevatele, kõigile ministriga koos töötavatele ametnikele, et kui nad näevad, et ülemus mitte ainult et mõtleb vaid juba tegutseb kahtlases suunas, siis nad võtavad endale selle julguse ja vastutuse öelda kõva häälega välja – lugupeetud minister, selline mõte ja käitumine ei ole kuidagi teie positsiooni ja staatusega kooskõlas, palun ärge tehke nii, see heidab varju mitte ainult teile vaid kogu ametkonnale, meile kõigile!
Miks me selle arupärimise esitasime? Olukorras, kus peale ministri tegude avalikukstulemist minister astus tagasi, temaga tegelevad õiguskaitseorganid ning seega peaks ju teema olema ju lõpetatud. Aga just nimelt selle pärast, et kõik see aastatepikkune, tasapisi kujunenud olukord, kus ministril läksid sassi eraelulised ja töised vajadused, eraelulised ja riiklikud vahendid, eraraha ja maksumaksja raha, see ei juhtunud kõik ju vaakumis! Ega ilmaasjata ei öelda, kus tegijaid, seal nägijaid! Ja kui miski asi kestab kauem, siis kus tegijaid, seal ka kaasategijaid, kaasamõtlejaid abistajaid ning õigustajaid! Ega kunagi korruptsioon ei ole asi iseeneses ega ole seotud vaid ühe inimesega. Korruptsioon on võrgustik, selles on tegijad, nägijad, kaasaaitajad, kaasanoogutajad, õigustajad ja peale korruptandi enda ka tavaliselt mitmeid teisi kasusaajaid. Mistõttu korruptiivsed teod tulevadki välja alles pärast seda, kui nad kestnud pikemat aega, isegi aastaid! Kasusaajate ring on paisunud järjest suuremaks, tegevus on läinud järjest küünilisemaks, nahaalsemaks ning kõigil osalistel on tekkinud karistamatuse tunne.
Meie arupärimise sisu oligi palju laiemalt välja selgitada, kas kogu see ametnike võrgustik, kes olid teadlikud ja ka osalesid eelmise haridusministri Mailis Repsi korruptiivsetes tegudes, (sest nagu ma ütlesin, ei tegutsenud minister ju ometigi vaakumis) kas nad on aru saanud oma valest, piinlikust ning ma ütleksin, et samamoodi seadusevastasest käitumisest, kas nad on – piltlikult öeldes – mingidki vitsad saanud?
Kas on ametkondliku juurdluse kõigus välja selgitatud, kes vaatasid kõrvale, kes siis kas naiivsusest, hirmust või isiklikust kasust tingituna tegid aastaid ministriga koostööd, mis võimaldas tal kaasata ministeeriumi autojuhti sõidutamaks oma suurt perekonda, käima ministri eest poes, lastega trennis, kaasama reisidel nõunikku lapsehoidjana või siis, kui minister oli ise reisil, siis kodus oma nõunikke samal ajal lapsehoidjatena? See kõik on ju olnud avalik saladus nii ministeeriumis kui kuuldustena jõudnud ka väljapoole.
Korruptsioon sellisel kujul riivab avalikkuse õiglustunnet väga sügavalt ja mis veel kurvem – see madaldab terve meie ühiskonna korruptsiooni tajumise nivood tasemele, mida me näeme riikides, kus peetakse loomulikuks, et valitsejad varastavad ja kus prevaleerivad hoiakud, et kui sa oled kõrgel positsioonil ning ei kasuta seda oskuslikult ja kavalalt oma hüvanguks ära, siis pole sa ka seda positsiooni väärt. Sest sa ei oska ju elada. Me ju ise käime neid riike õpetamas, kuidas korruptsiooni välja juurida ja kahetsusväärselt teeme samal ajal sedasama, mille kohta ütleme teistele, et pole ilus, pole demokraatlik, pole õigusriigile kohane.
Sestap ongi meie arupärimise sisu väga sügav ja põhimõtteline.
Kas eelmist ministrit ümbritsenud inimesed, ministeeriumi ametnikud, kas nendega on räägitud? Kas nad on aru saanud, mis oli aastaid valesti, mida ka nemad tegid valesti ja kas nad tajuvad laiemalt pilti, mis sõnumi see saatis ühiskonnale?
Kas uus minister plaanib ka mingeid struktuurimuudatusi, muudatusi HTMi personaalias, kas ta teeb midagi, et need inimesed saaksid vähemalt noomitud, et nad teaksid, et neil hoitakse silm peal ja mitte ainult meil vaid kogu ühiskonnal peaks olema sügav sellekohane mure, et kas uue ministri poolt on oma kollektiivile väga selgesõnaliselt indoktrineeritud, et see, mida nad tegid, ei ole normaalne, ei ole õige.
Kas kogu see eelmise ministri poolt korruptiivsete tegudega hõlmatud ametnike võrgustik on välja selgitatud ja kas uus minister on ennast selles osas kehtestanud, et tema ajal midagi sellist enam ei juhtuks. Ja mitte ainult tema ajal vaid et taoline mõtteviis oleks välja juuritud ka edaspidiseks – et mitte öelda – igavesest ajast igavesti. Sest meie riik, me kõik oleme seda väärt!