Helle-Moonika Helme: noortesse sisendatud soosegadus võtab neilt ära õnneliku lapsepõlve ja tasakaaluka teismeliseea

Esmaspäeval läks Riigikogus LGBT teemal tuliseks aruteluks ja EKRE fraktsiooni saadik Helle-Moonika Helme kirjeldas seejuures sügavasse kriisi sattunud riigi olemust.

Helle-Moonika Helme: “Peaminister on siit jalga lasknud, aga see selleks. Kuulanud seda arupärimise käiku, ma juba ütlen alguses ära, et ega sotsid teisiti ei oskagi. Olukorras, kus terve Eesti on kriisis – on majanduskriisis, on energiakriisis, on finantskriisis, suveräänsuskriisis, põhiseaduslikus kriisis, õiguskriisis, hariduskriisis, keelekriisis, rahvuskriisis, demograafilises kriisis –, nemad muud ei oskagi, kui et tulevad välja neile ainuomase üliolulise ja maailmaajaloolise tähtsusega kriisiga. Ja selleks on siis LGBT-inimeste kriis.

Et justkui neid vaenatakse kuidagi eriliselt ja õelalt. Meedia on meil igapäevaselt täis pigem teateid, kuidas vaenatakse ja vägistatakse hooldekodudes vanureid, kuidas õpetajaid koolis loobitakse toolidega, sõimatakse voorimehe kombel, kuidas taas kord ja taas kord tapetakse keegi ära. Need ei ole valdavalt mingid tähestikuinimesed, vaid täiesti tavalised Eesti inimesed, kellel pole vaeses ja sõgeda valitsusega Eestis mitte mingit kaitset. Ometigi neid vaenatakse, diskrimineeritakse, pekstakse, vägistatakse, isegi tapetakse.

Ja siis tulevad siia sotsid oma arupärimisega, miks riik ei tee piisavalt mingi marginaalse tähestikurahva jaoks ja kaitseks. Noorte hulgas on tõesti vaimse tervise häirete hulk epideemiliselt kasvanud. Nende vaimse tervise häirete leviku üks põhjus muu hulgas on ka riiklikes õppekavades ja igasugu MTÜ-de rahastamises, mis ajavadki noori soosegadusse ja võtavad neilt ära õnneliku lapsepõlve ja tasakaaluka teismeliseea, surudes neile pähe mõtteid, et nad pole sündinud normaalsena, vaid peavad leidma endas kedagi, kes nad tegelikult pole või siis äkki ehk on.

Siin arupärimises on välja toodud statistiliselt just LGBT-noorte suitsidaalset käitumist. Aga tegelik kurb statistika on palju hullem just konkreetselt nende hulgas, keda nimetatakse poisteks ja tüdrukuteks. Kui neid nn tähestikunoori on noortest üldiselt ainult 5% ja arupärijate statistika, millega siin opereeritakse ja mida esitatakse millegi väga hirmsana, on protsentuaalselt sellest 5%-st. Ehk see arv, kellest räägitakse siin arupärimises, on taas kord ikkagi täiesti marginaalne.

Ja mul tõepoolest on kahju nendest noortest inimestest ka ses mõttes, et nad on nii suurelt ja ideoloogiliselt ära lollitatud. Ja nüüd veel hirmutatakse neid ka sellega, et keegi kusagil kangesti tahab neile halba, vaenab ja diskrimineerib neid. Eks sealt tule otsida ka osa neist põhjustest, miks nad ennast halvasti tunnevad, kuni suitsiidimõteteni välja. Noored ongi ju väga õrnad.

Aga tulles päriselu juurde tagasi, no statistika üldiselt räägib ikkagi, kui räägib suitsiidistatistikast, poistest ja tüdrukutest. Ja siin, head kolleegid, on numbrid tõesti kurvad. 14% päris poistest ja tervelt 30% päris tüdrukutest on mõelnud suitsiidimõtteid. Ja vaat siin on probleem! Kuidas vähendada vaenu ja tõrjutust ja sellest tulenevat vaimse tervise kahju nende hulgas? Sellega ei suudeta tegeleda, tehakse ainult suuri sõnu.

Aetakse lapsi ja noori hulluks kliimaärevusega – riiklikult on seda tehtud juba aastaid ja nüüd ongi tulemus käes. Aetakse hulluks sõjahirmuga, aetakse hulluks nende vanemate panemisega igapäevaselt väljapääsmatusse olukorda, kellele maksukirveid ja uusi makse järjest selga laotakse. Ega noored ei ole ju pimedad ega kurdid. Nad näevad ju oma vanemate pealt, kui raske neil on, kuidas nad peavad igapäevaselt rabama, kuidas neil pole enam aega oma laste jaoks. Pole raha, et nende vajadusi täita.

Ja sealt omakorda tõusetub hädas vanemate omavahelise vägivaldsuse teema, sest ahistuse ja väljapääsmatuse tunne konverteerubki perekonnas üksteise süüdistamiseks, alkoholismiks ja kõigeks, mis sellest tuleneb. Lapsed ja noored näevad seda kõike pealt ja nende turvatunne väheneb ja see omakorda konverteerub üksteise kiusamiseks koolis ja sotsiaalmeedias.

Te võite neid hästi rahastatud ja pseudoõilsaid kiusamisvaba kooli ja lillade karude kampaaniaid teha, kui palju tahate. Juurpõhjus on hoopis mujal ja see kala mädaneb meil peast. See mädaneb ikkagi seal ülalpool, kus vastuvõetud poliitilised otsused on tekitanud olukorra, kus frustreerunud kodanikud elavad end erinevates valdkondades välja ja kiusavad lõpuks kõike ja kõiki.

Ja me nägime, kuidas peaminister oma vastustes käitus samuti tüüpilise koolikiusajana, kasutades ära oma positsiooni, küsijaid alavääristades, nende motiive sildistades ning põhimõtteliselt … just konservatiivseid küsijaid absoluutselt igas aspektis. See on märgiline ja kahjuks on see eeskuju. Seejuures on see väga halb eeskuju.

Ja ma siin lõpetuseks pöörduksin ka arupärimise algatajate poole. Te armastate hirmsasti näpuga näidata kellegi teise peale, kui räägite kellegi allasurumisest või tema soo põhjal alaesindatusest ja diskrimineerimisest kellegi soo põhjal. Aga mina küsin, miks teie erakonna esimees on mees Miks teil pole juhatuses kõik naised või vähemalt enamus? Ja kohaliku võimu tippkohtadel on teil samuti mehi rohkem. Tehke kõigepealt oma erakonnas asjad korda, ärge teiste otsa vaadake ja ärge teisi süüdistage.”