07.10.2024
Maantee
EKRE saadikud riigikogus Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Mart Helme esitasid juba maikuus arupärimine Via Baltica kohta. Täna jõudis see suurde saali ning vastamas juba uus taristuminister Vladimir Svet. Aga arupärimine on asjakohane sellest hoolimata, sest see temaatika ja selle tähtsus ei kao ajas mitte kusagile.
Arupärimist üle andes rääkis Helle-Moonika Helme: “Via Baltica on transpordikoridor, mis ühendab Eesti ja Poola, läbides Lätit ja Leedut. Selle tähtsus Eestile on märkimisväärne majanduslikus, regionaalpoliitilises ja strateegilises mõttes. Majanduslikust vaatenurgast on Via Baltica oluline transpordikoridor, sest see võimaldab Eesti ettevõtetel tõhusalt opereerida Euroopa Liidu turul ja suurendada nende konkurentsivõimet. Ja Via Baltica kaudu on võimalik ka Eestist väljaveoks kasutada kiiret ja otsest transpordimarsruuti, maanteed. See on väga oluline kaupade importimiseks ja transiidiks.
Ja loomulikult, regionaalpoliitiliselt on Via Baltica oluline sild erinevate piirkondade vahel Eestis, Lätis-Leedus ja Poolas. See võib arendada majandust ja luua uusi töökohti piirkondades, mida muidu võib raskendada kehvem infrastruktuur. Ja loomulikult on Via Baltica oluline ka strateegilisest vaatenurgast. Nagu me teame, nüüd, vaatame, kui käib sõda Ukrainas, kuidas teedevõrk ja selle korrasolek on ülioluline, see võimaldaks kiiret sõjalist mobilisatsiooni ja toetab ka meie liitlaste operatsioone.
Tuletame meelde, et Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees muuseas ka kohustuse Via Baltica kümnendi lõpuks välja ehitada. Kahetsusväärselt me tegelikult praegu näeme, kuidas Via Baltica on jäänud täiesti vaeslapse ossa, rääkimata siseriiklikust taristust. Raha mitte millekski ei ole. Ja me näeme, kuhu raha läheb. Raha läheb uude utoopilist projekti, Rail Balticuss.
Nagu me kuulsime uudistest, siis ainuüksi äsja just eraldati taas Rail Balticule kümneid miljoneid – 70,8 miljonit -, et välja ehitada 9,2 kilomeetrit.
Kui me nagu mõtleme, mida kõige selle rahaga saaks teha Via Baltica väljaehitamisel, mida selle rahaga kõike saaks teha meie siseriikliku taristuvõrgu väljaehitamisel, korrastamisel, neljarealised teed Tartusse, Pärnusse ja Narva, siis on hullumeelne, kuhu raha tegelikult läheb, Rail Balticule 391 miljonit! Igal aastal on puudujääk kolm miljardit aastaks. Kust see raha võetakse? Aga ehitatakse, ehitatakse põldude peale, ei kuhugi ehitatakse suuri viadukte. Uuemad uudised ütlevad, et lätlased ei kavatsegi Riiast ülespoole, Eesti poole seda Rail Balticut rajama hakata. Nii et me paneme selle raha kõik mitte kuhugi. Via Baltica, mis on praegu olemas – teed on olemas, kõik toimib, töötab –, investeerime olemasolevasse, mitte utoopiatesse.
Siin on ka varasemalt Kristen Michalile, kliimaministrile esitatud kuus küsimust. Ja nüüd me loodame, et lugupeetud taristuminister Vladimir Svetil on neile vastused olemas, mis puudutavad Via Balticat.”