29.08.2020
Grigorjevale kaitsjaid jagub.
Sveta Grigorjeva kõne Roosiaias kütab endiselt kirgi, sest luuletaja ise jätkab meedias intriigitsemist.
Grigorjeva rääkis Eesti Päevalehele, et pettus kõige rohkem kultuuriminister Tõnis Lukases, kes väitis, et luuletaja ei saa aru, mida iseseisvus eestlastele ja Eesti ühiskonnale tähendab.
Aga mida kultuuriminister võiski arvata luuletajast, kes ütleb: “…mu isamaa mu arm mu õnn mu rõõm / ma vannun pühalikult / et esimesel võimalusel tõmban nahhui siit…”
“Eestlaseks saamise tingimus on 29 aastat pärast taasiseseisvumist ikka veel taltsas venelane olemine. Sorry, Tõnis Lukas, aga minust ei saa ei teie ega Eesti vabariigi taltsast venelast,” ütles Grigorjeva.
Talle vastab Helle-Moonika Helme: “Sina, Sveta juba oledki see taltsas venelane! See juhtus sinuga sel hetkel, kui võtsid vastu Kaljulaiu ettepaneku tema mõtted, mis piitsutavad ja lõhestavad Eesti ühiskonda, Roosiaias paberilt maha lugeda! Sa andsid taltsalt oma nime ja näo presidendi käsutusse, nüüd ära tagantjärele tee nägu, et oled jätkuvalt mingi süsteemiväline rebel! Korra instrumentaliseeritud, selleks ka jääd.”
Grigorjeval on ka identiteedikriis. Ühest küljest teatab ta, et temast ei saa “taltsast venelast”, teisalt aga ütleb EPL-ile, et ta olevat eestlane ja Eesti kodanik ning see oli ka tema pidupäev.
Ei maksa vist rääkidagi täielikust enesekriitika puudusest – kui luuletaja on väljendanud põlgust Eesti vastu, siis ei maksa niutsuda, kui teda omaks ei peeta.