17.01.2025
Praegu Ameerika Ühendriikides viibiv EKRE poliitik Helle-Moonika Helme raporteerib kohapealt, et on olnud väga tihedade ja sündmusterohked päevad.
Helle-Moonika Helme: “Võin täie veendumuse juures kinnitada, et olgugi Bideni neli aastat jättis ka Ameerikasse oma jälje, on siin seda normaalsust ja tervet mõistust ikka valdavalt palju alles.
Kasvõi see, et keegi ei kiusa autojuhte, siin on autidega seoses ainuke maks, mida makstakse peale kindlustuste, igaaastane registreeringu uuendamistasu, mis on 50 dollarit. Teed on laiad ja korralikud, parkimiskohti on igal pool ja palju, ka kõnniteed on täiesti olemas.
Kõik on sõbralikud, keegi ei vihka üksteist.
Ühte kodutut neegrit nägin, tema elab meil hotelli ja kaubakeskuse vahel koos poekäruga papitüki peal murul. Aga siin on soe ja seal ta vaikselt, kedagi tülitamata vegeteerib.
Eks kindlasti ole ka siin oma probleemid. Aga toidu käibemaks on 0, tarbekaupadel vist 7%.
Toidud on head, oleme käinud üle tee olevas suures outleti keskuses toidutänaval söömas. Ei midagi peent, on grill, on Aasia toit, Subway on… kõhu saab täis ja hind on täiesti normaalne. Täna sõin suure karbi Caesari salatit, kõrvale tüki juustuga küpsetatud pirukat, mis tehti soojaks, jooki võib võtta kas vett või masinast pepsit – kõik see läks koos 15% tipiga maksma 14 dollarit.
Selle kürval on Euroopa oma putukate ja ussiproteiini juurutamisega puhta lolliks peast läinud.
Siinsete tuttavate naispoole vanemad näiteks peavad linna lähedal farmi, kus on 30 lehma, kanad, viljapuud, kõik toimib ning kes tahab, saab alati farmidest siin toorpiima ja väikeses karjas kasvatatud liha otse osta. Mida ka usinasti tehakse.
Nii, et täiesti normaalne ja inimlik elu siin.
Seda enam tajud seda õudset lollust, mis Eestis punaste sotsialistide ja hullude, küündimatute ja ahnete liberaalide poolt meile igapäevaselt peale surutakse.
Siin saab täiesti tavaline inimene elada nii, et teda ei kiusata, poliitika ja poliitilised otsused ei puuduta igapäevaselt tavainimese elu.
Mitte nagu meil, kus inimesed mõtlevad algul, kui järgmise kiusu või lollusega välja tullakse, et ah, mind see ei puuduta, ma lähen ära kusagile, teen ennast hästi väikeseks ja saan kuidagi hakkama…
Aga ei saa ju! Riik ronib sulle igale poole järgi. Et eest ära saada ja elada vabalt ilma lolluste objektiks olemata, tahavadki eestlasel ära minna mujale elama. Siin ma tajun eriti hästi, miks.“