Helsingis kasvab vägivald: sallivuslaste poolt üles ässitatud laastamistöö läbi kannatavad ennekõike tavalised tööinimesed

Helsingin Sanomat laupäeval, 11. juulil. Reporter Hanna Räty vahendab kriminaalinspektor Jari Koski kirjeldust olukorrast Helsingis vägivallategude osas. Raskeks vägivallateoks või selle ürituseks loetakse politseis juhtumeid, kus on kasutatud relvana näiteks terariista. Kui 2019. aasta jaanuarist maini registreeriti ainult tapmiskatseid 14, siis vastav arv tänavu on 27. Juunis aga tehti Helsingis 28 rasket vägivallategu, ja juuli esimese 10 päeva jooksul on registreeritud seitse sellist juhtumit.

„Täna oli juulikuus esimene hommik, kus politsei kongis ei olnud ühtki pussitajat,“ ütles Jari Koski 10. juulil.

Nähtuse peapõhjuseks peab inspektor eelkõige igasuguste ainete tihti läbisegi tarbimist, mis peanupu hästi segi ajavad. Ka koroonal on siin oma roll. Restoranid-baarid on kinni, juuakse mujal, kus igasugune kontroll puudub, ning siis tullakse tänavale meelt lahutama ja arveid klaarima.

Üks tegur jäi selles analüüsis siiski sootuks tähelepanu alt välja. See tundub olevat tsunami kombel ümber maailma levinud mürgeldamine, millele sallivad ringkonnad ainult hoogu juurde annavad.

Mõned päevad tagasi mainis MTV Uudiste USA korrespondent Mari Karppinen president Trumpi esinemist kommenteerides etteheitva alatooniga, et taas kord mõistis Trump hukka „protestimeeleavaldused politsei vägivalla vastu“. Milliseks need meeleavaldused juba ammu on kujunenud, sellest ei poetanud auväärt korrespondent sõnakestki. Ma ei mäleta ka, et ta varem sellele teemale eriti eetriaega oleks pühendanud.

Kui kogu salliva propagandamasina võimsusega püütakse antifaade ja muude matterdajate pogrommitamisest positiivset muljet jätta, siis pole ime, kui üldine õhkkond vägivallategude suhtes üha soosivamaks muutub.

Inspektor Koski räägib veel: „Nooremad tegelased ei räägi politseile üldse midagi või valetavad. Pohhuistlik kultuur on tugev“.

Millist käitumist tuleks siis eeldada teismelistelt, kes sotsiaalmeedias ja seintel muud ei näe kui loosungeid sellest, et kõik politseinikud on kaabakad?

Ei pea enam paika see põline tarkus, et mida külvad, seda lõikad. Sallivusvihkajate poolt üles ässitatud hungveipingide laastamistöö läbi kannatavad ennekõike tavalised ausad tööinimesed, kellel tihtipeale puudub jõud ja võimalused ülekohtu ja vägivalla mudavallile vastupanu osutada.

Aga mis siis, kui see olukord ükskord muutub? Paar näidet Ameerika mandrilt on sotsiaalmeedia vahendusel juba meieni jõudnud…

Paul Oja