20.11.2023
HENN PÕLLUAAS
Nüüd, kui Reformierakonnal ja Eesti 200-l on juhi valimised selja taga, võime tõdeda, et paremaks ei muutu midagi. Riik koperdab stagneerunult allakäigutrepil ning ka sotsid lükkavad sellele takka, niipalju kui suudavad. Kuid kas midagi muud oligi oodata?
Reformierakonna valitsuste ajal on Eestit erakordselt valesti ja halvasti juhitud. Soovimatus mingeidki meetmeid spekulatiivse ja sõna otseses mõttes hullumeelse energiahinna alandamiseks ette võtta, viis meid juba enne Ukraina sõja algust enneolematusse inflatsioonipöörisesse, mis praeguseks on kergitanud hinnataseme pea kahekordseks.
Meie majandus on olnud seitse kvartalit languses ja see jätkub. Ettevõtete konkurentsivõime, tööstustoodang ja eksport on vähenenud drastiliselt ja väheneb veelgi, koondamiste ja pankrottide arv kasvab. Tööpuudus ja vaesus tõuseb pidurdamatult. Eesti on Euroopa Liidus kõige suurema majanduslanguse ja vaesuses elavate inimeste arvu kasvuga riik.
Ära ei saa unustada ka rumalusest ja ahnusest Eestit tabanud kobarkäkke, mis on toonud miljoneid eurosid kahju ja mis kõik on jäetud ilma igasuguse vastutuseta maksumaksja kraesse.
See, kuidas Kallas arrogantselt soovitas õpetajatel hakata automaksu propageerima, et suuremat palka saada, on ennekuulmatu.
On selge, et valitsus oleks pidanud juba ammu astuma samme allakäiguspiraalist väljatulemiseks. Eesti majanduse ja inimeste käekäik, ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus reformikate, kahesajalaste ja sotside koalitsiooni aga ei huvita. Selle asemel süüdistatakse hoopiski sõda Ukrainas (kuidas see vaid Eestit nii tugevalt mõjutab?) ja Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust. Seejuures unustades, et viimane viis Eesti majanduse 8,7 protsendilisse tõusu ning pärast seda on olnud kolm Reformierakonna juhitud valitsust, kes on meid tänasesse kriisi toonudki.
Eriti alatu on, et viimasel ajal on hakatud süüdistama ka eesti inimesi, kes soovivad inimväärset elu ja selles olukorras elementaarse toimetuleku tagamiseks paremat palka. See, kuidas Kallas arrogantselt soovitas õpetajatel hakata automaksu propageerima, et suuremat palka saada, on ennekuulmatu. Kas selleks, et õpetajad saaksid siis kogu saadud palgatõusu automaksu tasumiseks ära anda?
Kõik majandusekspertide ja opositsiooni soovitused olukorra parandamiseks on põlglikult kõrvale lükatud. Ei loe ka teiste riikide eeskujud, majandusloogika ega meie endi eelnevad kogemused, et kriisi ajal makse ei tõsteta, vaid majanduse elavdamiseks neid hoopiski langetatakse. Selle asemel valab koalitsioon põlevasse majja kütet juurde, jõustades parlamenti ja avalikkust kõrvale lükates ilma igasuguste analüüsideta suvalised maksu-, aktsiisi- ja riigilõivude tõusud, ning mõeldakse välja ridamisi uusi.
Usaldushääletustega seaduste vastuvõtmine ei erine kuigivõrd autoritaarajal Pätsi dekreetidega valitsemisest, kui ta oli põhiseadust rikkudes parlamendi vaikivasse olekusse surunud. Nüüd oleme siis seal tagasi. Ja kõik see vaid mingi loosungiks jäänudki «pika plaani», «korras riigi», tähendagu see siis mida iganes, ja 19. sajandi masinapurustajate liikumist meenutava pimedust, nälga ja vaesust pakkuva rohepöörasuse nimel, milleks tuleb kõigepealt toimiv majandus põhja lasta. Muidugi ka selleks, et viia ellu Reformierakonna maksuküüru kinnisideed, mis tekitab nelja aasta jooksul eelarvesse pea kahe miljardi suuruse augu.
Maksutõusude tagajärg on hoopiski muu, kui valitsuserakonnad meile räägivad. Rahandusminister Mart Võrklaeva väide, et makse tõstes need ei tõuse, kuulub utoopia valdkonda. Selle tagajärjel kasvab inflatsioon ja majanduslangus veelgi ning riigieelarvesse laekub oluliselt vähem raha. Hakkame selle pöörase lammutustöö uusi vilju «nautima» järgmisest ja ülejärgmisest aastast, kui need üksteise järel jõustuma hakkavad.
Kas siis ootavad meid jälle uued maksutõusud, mille kohta valetatakse samamoodi: «Lugege mu huultelt – maksud ei tõuse!». Siis pole aga kelleltki enam uusi makse koguda, sest üha enamate ettevõtete uksed on suletud ja inimesed on välismaale leiva ja inimväärse elu järele põgenenud. Täpselt nagu viimase majanduskriisi ajal, millest keeldutakse õppimast.
Kuna valetajatevalitsuse ajal on ka sündimus sajandi madalaim, jäävad varsti üle üksnes võõrad, eesti keelt mitteoskavad sisserännanud, kelle arv on viimastel aastatel tõusnud – ainuüksi viimase aasta jooksul ca 100 000. Nende seas umbes 10 000 Ukraina sõjaväekohustuslast, võimalikku desertööri, kelle maalt lahkumise on Ukraina keelanud.
Tuletagem meelde, et Eesti immigratsioonikvoot on veidi üle kolme tuhande inimese aastas, kuid sellele on teinud Reformierakonna valitsused 20 erandit. Ka immigratsiooni suhtarvudes omame “tänu” oma äärmusvasakliberaalsele valitsusele Euroopa rekordit.
EKRE ei nõustu selliste hävituslike kavade ja maksutõusudega. Kuid koalitsiooniga mittenõustumine ei tee opositsiooni parlamentarismivastasteks ega putinistideks. Vastupidi, riiki juhtides peab omama vastutustundlikkust, tervikpilti ja visiooni, mis võimulolijatel puudub.
Neid asju on palju, kuid toon välja vaid kõige elementaarsemad asjad. Kokku tuleb tõmmata riigiaparaati, vähendada kulusid ja suurendada efektiivsust. Tuleb loobuda kavandatud kahjulikest maksu- ja aktsiisitõusudest ja uutest maksudest ning unustada Reformierakonna maksuküür.
Energia saadavus ja hind, mille on pööraseks ajanud spekulatsioonid börsil ning laest võetud ja põhjendamatud CO2 kvoodid, tuleb kontrolli alla võtta. See parandab ettevõtluse sisendhindu ja vähendab majapidamiste kulusid. Põlevkivienergeetikast loobumine ja vaid nn roheenergiale panustamine olukorras, kus meil pea pool ajast puudub päike või tuul, on enam kui lühinägelik.
Tuleb lõpetada rohepöörasusest tingitud ettevõtluse vaenamine ja selle väljasuretamine utoopiliste uute tehnoloogiate kasutuselevõtu nimel, mida veel ei eksisteerigi. Kui maksustada, siis euribori tõusust tingitud pankade enneolematuid kasumeid, mis nende normaalset ja tavapärast tulu ei vähenda sendigi võrra. Neljakordseks kasvanud, end mitte iialgi ära tasuva ja keskkonda rikkuva Rail Balticule raisatavad eelarvelised sajad miljonid tuleb ära kasutada mõistlikult.
Loobuma peab nelikümmend miljonit maksva nn kliimamaja ehitamisest ja plaanist alles hangitud uute praamide väljavahetamisest veelgi kallimate ja kulukamate vastu. Riik peab asuma majandust toetama, selle konkurentsivõimet tõstma ja investeerima ning Eesti firmadele ja inimestele selle läbi tööd andma. Selle asemel, et meie teeehitusfirmad pankrotti ajada, tuleb neljarajalisteks välja ehitada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteed, taastada ka Haapsalu raudtee.
Eestil on väiksemaid laenukoormusi, võrreldes teiste ELi riikidega. Olukorras, kus inflatsioon on suurem kui makstavad intressid, tuleb laenuvõtmise võimalust vajadusel ära kasutada. Miks mitte korraldada sellisel juhul riigilaenu emissioon meie enda inimestele. Intressid jäävad koju. Ka kaitsevõime tõstmiseks tuleb võtta riigikaitselaen ja vajalik kohe ära teha, mitte oodata aastaid, kuni Venemaa on taas kosunud ja meid juba otseselt ähvardab.
Henn Põlluaas, riigikogu liige, EKRE aseesimees