Esmaspäeval tegi majandus- ja taristuminister Taavi Aas Riigikogus poliitilise avalduse energiahindade kohta, mille järel võttis sõna ka EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.
“Me oleme valede ja küündimatute poliitiliste otsuste tagajärjel olukorras, mida ei saa teisiti kirjeldada kui katastroofi. Elektri hinnad tõusevad, inimesed, pered satuvad üha suuremasse hätta mitte ainult selle arve tõttu, mida neile esitatakse, aga kõikide muude tõusvate hindade tõttu, sest ka majandus, ettevõtted kannatavad selle läbi. Inflatsioon on galopeeriv.
Täna kuulsime uudist, kuidas meie kõige suurem elektritarbija paneb uksed kinni ja mis on kõige kurioossem, see kõige suurem energiatarbija, Estonian Cell sai alles hiljuti keskkonnaministrilt autasu kui kõige keskkonnasäästlikum ettevõte Eestis. Ja nüüd siis on rohepööre pannud neile kaikaga.
Ma tunnustan majandusministrit Taavi Aasa, et ta julges tulla siia Riigikogu ette seda väga-väga teravat teemat arutama, ja samas ei suuda oma jätta imestamata, kus on meil taas peaminister. Juba mitu nädalat peidab ta ennast Riigikogu eest, ei anna näole, nii nagu me nägime siin kevadise koroonakriisi puhul. Kardab ilmselt. Kui tänast päevakorda täiendati majandusministri poliitilise avaldusega elektri hinna kohta, siis loomulikult me kõik lootsime, et me kuuleme mingeid uusi põhimõttelisi ettepanekuid. Kahjuks me mitte midagi sellist ei kuulnud.
Minister ütles, et me vajame pikaajalisi meetmeid, aga vajame ka lühiajalisi meetmeid elektri hinna kriisi leevendamiseks, ja minister ütles, et toetab kõiki ettepanekuid, mis aitavad hindu alla viia. Väga hea, mul on selle üle hea meel. Reformierakond, teine valitsuspartner ei taha kuuldagi mingisugustest ettepanekutest. Aga jah, kahjuks selles poliitilises avalduses mitte mingisuguseid ettepanekuid ei olnud.
EKRE on käinud juba sügisel välja terve rea asjalikke ettepanekuid, mis lahendaks olukorra, ja ettepanekuid on teinud ka teised opositsioonierakonnad. Kõik need on aga kahjuks koalitsiooni ja valitsuse poolt lihtsalt tagasi lükatud. Valitsuse poolt vastu võetud meetmed on kõike muud kui piisavad. Ühe käega võetakse läbi CO2 kvootide ja börsihinna ja taastuvenergia hinna ja mille iganes, võetakse röögatuid summasid inimestelt ja teise käega pudistatakse sellest väikesi, tillukesi ja inimesi alandavaid toetusi.
Pool Eesti rahvast tehakse kerjusteks sõna otseses mõttes, kes peavad minema abi paluma ja almust paluma, enda väärikust alla suruma. See on ju ebanormaalne. Ja ettevõtlussektor, mis vaagub ellujäämise piiril, unustatakse täielikult. Aga see on ju täpselt sama oluline või veelgi olulisem, sest kui meil ei ole ettevõtlust, kui see ei toimi, siis ei ole ka meie inimestel tööd.
Ma kordan üle mõned meie poolt välja käidud ettepanekud, mis lahendaks elektrihinna probleemi ilma inimesi sotsiaalabist sõltuvaks tegemata. Ja siinkohal tuleb meeles pidada, et elekter ei ole mitte luksuskaup. Kas me tahame või mitte, tänapäeval elekter on pigem inimõigus.
Esiteks tuleb loobuda sellest börsisüsteemist, milles ei ole mingit loogikat, kus osa saavad odavama hinnaga, osa kallima hinnaga ja mingit piiri ei ole sisuliselt. Tuleb kehtestada reguleeritud hinnad. Tuleb lõpetada inimeste trahvimine CO2 kvoodiga ja väljuda sellest heitmekvoodi kauplemissüsteemist või vähemalt peatada see ja nõuda Euroopa Liidult selle ümbertegemist, nii nagu Poola näiteks, toetame neid. Tuleb vähendada või hoopistükkis peatada taastuvelektri tasu.
Kindlasti aitab ka käibemaksu alandamine, see on üle 200 miljoni, mis sellega kokku hoiaks inimeste ja ettevõtete kasuks. On võimalik taastada ka elektripuudujäägi kompenseerimiseks odava elektri otseostud Venemaalt. See ei ole koššer, jah, ma tean küll, aga me ju ostame seda ka täna ja ostame sajakordse hinnaga läbi Soome. Selles ei ole üldse mitte mingisugust majandusloogikat.
Olukorras, kus me toodame tegelikult Narvas elektrit, ütleme, circa 50 euro eest megavatt-tund ,ja meie inimesed peavad seda ostma 1000 euro eest megavatt – see ei ole normaalne. See on täiesti absurdne ja siin peab riik ja valitsus võtma vastu kõik võimalikud meetmed ja mitte ainult ükshaaval ega inimesi alandades ega pudistades mingisuguseid toetusi, vaid need peavad olema meetmete kompleks – needsamad, mis ma siin ette lugesin ja mida ka opositsiooni teiste erakondade poolt välja käidi. Kõik need koos toimivad ja elektri hind tuleb alla viia, kui me tahame rahva ja riigina püsima jääda ja kui me tahame, et meie ettevõtlus ka oleks konkurentsivõimeline.
Kui Jaanus Karilaid siin lõpus ütles, et Keskerakond on oma majandusministri selja taga – väga tervitatav –, siis mina ütleksin siia juurde veel, et EKRE on rahva selja taga, aga Reformierakond tundub olevat hoopiski kuskil puu taga. Sest paistab, et nemad ei hooli ei Eestist ega Eesti rahvast ega mitte millestki. Ainult võimust.”