27.09.2022
Henn Põlluaas.
Teisipäeval esitas EKRE fraktsioon keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks meie ema- ja riigikeelt rohkem kaitsma, ning ettekande eelnõu kohta tegi fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.
“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine läbi aegade. Ja just nimelt sellest eesmärgist ongi kantud see meie poolt esitatud keeleseaduse muutmise eelnõu.
Eesti keele omandamise tempo on olnud väga aeglane. Kui sajandivahetusel oskas eesti keelt 38% muulastest, siis 2011. aasta loenduse järgi 44, kasv 10 aastaga vaid 6%. Ja olukord ei ole tegelikult parem ka mitte täna. Sest viimastel aastatel on sisseränne olnud Eestisse circa 5000–6000 inimest aastas ja viimasel aastal, kusjuures aasta ei ole kaugeltki lõppenud, on meile tulnud umbes 60 000 ukrainlast pluss siis see muu immigratsioon, millele sisuliselt kõik piirangud erinevate erandite tegemisega on ära kaotatud.
Euroopas on ainult üks riik, kus riigikeeleoskus on väiksem kui Eestis, ja see on Moldaavia. Ma arvan, et ei ole vist kellelgi uhke tunne ennast kõrvutada sellega või teada seda, millises olukorras me oleme.
Me näeme igapäevaselt, kuidas eesti keele kasutus avalikus ruumis üha väheneb ja väheneb, teenuste kättesaadavus eesti keeles halveneb. Kuigi eesti keel on riigikeel, lokkab siin muukeelne keelte paabel. Eesti on olnud iseseisev ja meil on keeleseadus enam kui 30 aastat. Ometi näeme, kuidas vene keelega saab endiselt suurepäraselt hakkama riigiasutustes, pankades, poodides ja nii edasi ja nii edasi.
Keeleseaduses sätestatud meetmed eesti keele kasutamiseks ja karistused, sunniraha selle mittetäitmise eest ei ole piisavad ja ei motiveeri eesti keelt õppima ega kasutama. Et kindlustada eesti keele positsiooni ja tagada põhiseaduses sätestatud eesti keele säilimise nõue, esitaski Eesti Konservatiivne Rahvaerakond antud eelnõu, millega siis tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Kusjuures ka Eesti keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on korduvalt öelnud, et kui me soovime eesti keele kasutusruumi hoida ja laiendada, siis tuleb keeleseadust karmistada.
Seaduse eesmärgiks ongi tõsta trahvimäärasid, sest nii füüsilised kui juriidilised isikud ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis. Sümboolsena mõjuvate trahvimäärade maksmine on muutunud mõnedele ettevõtetele lihtsamaks kui keeleseaduse nõuete täitmine. Siinkohal võib meenutada ju kas või seda kurikuulsat Lasnamäe koolidirektorit, kellele iga aasta tehti trahvi selle eest, et ta eesti keelt ei õppinud, ei suvatsenudki õppida. Ja mis oli tulemus? Linnavalitsus tegi talle samas summas või isegi suuremas summas peale igakordset trahvi, tegi preemiat.
Suureks probleemiks ongi tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmine ja ka muud asjad, näiteks eesti keele kasutamise nõuete rikkumine Eesti riigiasutustes, avalik-õigusliku juriidilise isiku, kohaliku omavalitsuse, äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja muude selliste asutuste ja ettevõtete eest. Ja senine 1300 euro suurune trahv on kavandatud tõsta 50 000 euro peale. Selline tõus peaks panema küll keeleseaduse rikkujad mõtlema.
Ja kokku on siin seaduses parandusi tehtud viiele keeleseaduse parandusele või sättele, mille järgi siis nii eraisikute trahvimäärasid või sunnirahasid tõstetakse, kui ka tõstetakse juriidilise isiku rikkumise puhul, aga ka eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel, avalikes kohtades paigaldatud viitadel ja siltidel, välisreklaamil, sealhulgas poliitilises reklaamis eesti keele nõuete rikkumise eest, samuti olulise teabe eesti keeles jätmise eest reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel. Ja samuti eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ja tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest.
Nii et me loodame, et seekord, eriti tänastes oludes, vaadatakse ja suhtutakse EKRE eelnõusse väga tõsiselt. Kahjuks ei ole see esimene kord, kui vastav eelnõu meil siin saalis on arutusel. Ka eelmises koosseisus oli, siis oli ettepanek tõsta kümnekordseks neid kehtestatud sunnirahasid nii eraisikutele kui ettevõtetele. See lükati küll tagasi. Ja täna on ka HTM mõtlemas selle üle, et tõepoolest neid sunnirahasid tuleb tõsta, aga nende mõtted ja ettepanekud on kindlasti samm õiges suunas, kuid need on ilmselgelt ebapiisavad ja selles ettepandud sunnirahad on liialt väikesed.
Nii et see on lühidalt öeldes see, miks me oleme tulnud selle eelnõuga välja. Sest olgem ausad, eesti keel on hädaohus ja meie kohustus ja ülesanne on teda kaitsta ja teha kõik, et eesti keel meie keele‑ ja kultuuriruumist ei kaoks.”