11.11.2018
Henn Põlluaas
ÜRO rändelepe, mida välisminister Sven Mikser & Co salamisi üritavad Eestile kaela määrida, ilma et seda Riigikogus oleks arutatud või heaks kiidetud, on tõeline viitsütikuga pomm, leiab EKRE aseesimees Henn Põlluaas.
„Võtsime neljapäeval teema Riigikogu väliskomisjonis üles ja kutsusime Mikseri esmaspäevaks aru andma, samuti nõudsime, et olgu sellest eestikeelne tõlge olemas. Mikser väidab, et käis komisjonis sellest rääkimas, kuigi keegi seda ei mäleta. Otsisin 13. märtsi materjalid üles ja tõepoolest, sellest oli põgusalt juttu. See ei olnud aga isegi mitte omaette päevakorrapunkt, vaid jutt leppest oli peidetud teiste teemade vahele ja seda presenteeriti vaid möödaminnes kui mitteolulist asja, mis on puhas formaalsus ja mille täitmine polevat pealegi isegi mitte kohustuslik. Lihtsalt üks pisiasi. Loomulikult ei osanud keegi sellele tähelepanu osutadagi,“ ütleb Põlluaas.
„Kui peale teiste riikide proteste lepingu teksti välja otsisin, siis läksid ihukarvad püsti. Sellega ühinemine ei tule kõne allagi. Nii mina kui ka teised meie fraktsiooni saadikud on selle kohta infotunnis Mikserile küsimusi esitanud. Vastuseks oleme saanud vaid ümmargust juttu, valet ja demagoogiat. Nüüd on selgunud, et isegi valitsuses on sotsid püüdnud arutelust samasuguse ümmarguse jutuga mööda hiilida, väites, et selle täitmine polevat kohustuslik. See on vale, sest tekstis öeldakse korduvalt ja selgelt, et alla kirjutanud riigid võtavad endale terve suure hulga kohustusi ja pealegi, kui Eesti kiidab selle Marokos kõige kõrgeimal võimalikult tasandil, ehk presidendi poolt heaks, kuidas saaksime veel võita, et see meile kohustuslik pole.“
Põlluaasa sõnul on Marrakechi leping uus ja enneolematu immigratsioonipump, mis paneb ühte patta nii pagulased, majandusmigrandid kui ükskõik mis tegelased, kellele tuleb pähe Eestisse või mõnda muusse riiki rännata. Vastuvõtjal riigil on kohustus võtta neid piiramatul arvul vastu, anda neile eluase, haridus ja sotsiaaltoetused.
„Ilmselgelt ei ole lepingu teksti eesti keelde tõlgitud vaid ühel põhjusel – et kellelgi ei tekiks tõsist huvi sellega tutvuda ja et seal kokku lepitavad asjad ei leviks enne, kui sellele on allkirjad antud. Eesti peab ühinema USA, Ausrtaalia, Poola, Ungari, Austria ja teiste riikidega, kes keelduvad seda hullumeelset lepet arutamast ja heaks kiitmast. President ei tohi Marokosse sõita! Lisaks olen seisukohal, et välisminister, kes selliste meetoditega püüab seda jälkust meile peale suruda ja selleläbi Eesti rahvuslikke huve mitte ainult rikkuda, vaid sõna otseses mõttes reeta, peab tagasi astuma.“
UU